Kaja Kallas: Poliitiline avaldus riigieelarve algatamisel riigikogus

Arvamus
|
Kaja Kallas
|
30.09.2021

Poliitiline avaldus 2022. aasta riigieelarve eelnõu algatamisel riigikogus 30. septembril 2021

Austatud riigikogu juhataja, head riigikogu liikmed!

Täna andis valitsus riigikogule üle 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Olen selle eelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab meil hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majandust ja arengut.

See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on tempokalt kasvanud. Ja majanduse taastumine on omakorda jõudu saanud valitsuse kahest olulisest tegevusest. Esiteks, mahukast ja hästi sihitud 2021. aasta lisaeelarvest, mille kevadel kiirkorras välja töötasime. Ning teiseks, teadlikust poliitikast, millega hoidsime tervisekriisis majanduse ja ühiskonna võimalikult avatuna.

Eesti majandus on tugev ja jõudnud sellele tasemele, kus olime enne koroonakriisi algust. Vaatame arve. Meie majandus kasvas eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 12,9 protsenti. Sellest siiski lähtuda ei saa, kuna eelmise aasta langus oli toona alanud tervisekriisi tõttu väga sügav. Seega vaatame aega enne tervisekriisi algust – ja ka 2019. aastaga teise kvartaliga võrreldes on Eesti majanduskasv tubli 4,7 protsenti.

Samuti on taastumas tööhõive. Kui mullu teises kvartalis oli töökoht 76,3 protsendil Eesti tööealisest elanikkonnast, siis tänavu juba 78 protsendil – seegi näitaja on sarnane kriisieelsele 2019. aastale.

Majanduse tugev seis on meie riigieelarve tugitalaks. Pikaaegne Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher on öelnud: “Ainus raha, mis valitsusel on, tuleb maksudest ja laenamisest: samadest maksudest, mille üle kõik kurdavad, et need on juba liiga kõrged; samadest laenudest, mis tõstavad intressimäärasid ja mis tuleb tagasi maksta. Sendid ei lange taevast, need tuleb teenida siin maa peal.”

Tänu tugevale majandusele ja julgetele otsustele saime koostada 2022. aastaks vastutustundliku riigieelarve, mis keskendub sellele, et meie inimesed oleksid hästi hoitud, meie majandus saaks kasvada ning ühtlasi sillutada teed meie riigi jätkuvale arengule. See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on terved, haritud ja õnnelikud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti.

Hea riigikogu!

Valitsus on teile üle andnud 2022. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKTst, mis on väiksem kui käesoleval aastal.

Sellel riigieelarvel on kolm suunda: 1) võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla; 2) investeerime inimestesse; 3) tagame Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu.

Kõigepealt, võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. Viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auk oli suurem ja sügavam, kui oleks tohtinud. Hakkame seda parandama. Muu hulgas tähendab see ka riigi erinevate tegevuste ühendamist ja riigireformi elluviimist, et riigisektor saaks tõhusamaks. Soovime juba järgmisel jõuda väiksema kui kolmeprotsendilise defitsiidini. Kui veel aasta tagasi prognoositi võlakoormuse jõudmist 30,8 protsendini SKTst ehk 10,2 miljardi euroni, siis nüüd kokku lepitud eelarve järgi püsib see järgmisel aastal 20 protsendi piires: 6,4 miljardit 2022. aastal ja 7,8 miljardit aastaks 2025.

Teiseks on see eelarve eelkõige hoitud ja haritud inimeste eelarve. Tõstame esile meie inimesed, kelle õlgadele on tervisekriisi negatiivsed mõjud kõige raskemalt langenud – õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Nemad on võtmetähtsusega ka “Eesti 2035” strateegias sihiks seatud aruka ja terve inimese, hooliva ja koostöömeelse ühiskonna ning turvalise elukeskkonna seisukohast. Seega toetades neid, toetame ühtlasi riigi pikaajaliste sihtide saavutamist.

Selleks, et õpetajate palk oleks uuel aastal võrdne riigi keskmise palgaga, tõstame õpetajate palga alammäära üle seitsme protsendi. Sama palju tõstame ka kultuuritöötajate palku. Eesliini politseiametniku miinimumpalka tõstame pea viis protsenti ja päästja miinimumpalka ligi 12 protsenti.

Tagame meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokku lepitud palgatõusu – arstide ning õdede miinimumtunnitasu tõusu üle seitsme protsendi ning hooldustöötajatel 10 protsenti. Samuti tõstame riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad õendustöötajatega samale tasemele. Sellega anname panuse, et suure hoolduskoormusega inimeste osakaal väheneks senisega võrreldes oluliselt ning tervena elada jäänud aastate arv kasvaks meestel 63 ning naistel 64,6 eluaastani, nagu “Eesti 2035” strateegias on ka sihiks seatud. Mõtleme sellele, et veel 2020. aastal oli neid aastaid meestel 55,5 ja naistel 59,5.

Sellel pandeemial on olnud ka nähtamatud ohvrid ning meile on oluline, et abivajajad saaksid tuge. Toetame vaimset tervist ja rahastame tegevusi, mis aitavad tasandada meie laste õpilüngad. Loome perelepituse süsteemi, et oleks vähem katkistest peredest lapsi. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab üle 100 miljoni euro, toetame kohalikke omavalitsusi lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euroga. Lisaks toetame põhikooliõpilaste kultuuriranitsat, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs kultuurile, olgu tegu muuseumitunniga, kino- või teatrikülastusega või kontserdielamusega. Soovime, et lapsed saaksid koolis rohkem puhast mahetoitu, mida saavad pakkuda kohalikud väiketootjad.

Mõned kriitikud on küsinud, mis kasu on korras riigirahandusest ja täpselt sihitud kriisimeetmetest. Siin on konkreetne näide – sellel aastal langetatud õiged majanduspoliitilised otsused toovad uuel aastal kaasa keskmise pensioni kasvu seitse protsenti.

Järgmise aasta riigieelarve kolmas oluline suund on Eesti riiki kiire ja jätkusuutlik areng.

Meile kõigile on tähtis, et Eesti oleks kaitstud. Lubasime, et kaitsekulude eelarve hoiame vähemalt kahel protsendil SKTst ja oma lubadust me auga ka täidame. Riigikaitsesse suuname võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku ligi 750 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3 protsendi SKTst. Seega jõuavad kaitsekulud Eesti ajaloos rekordilisele tasemele. See on kindel sõnum nii meie liitlastele kui ka vastastele – Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt ja panustab sellesse.

Eestikeelne haridus saab eelarves lisaraha, sest me tahame, et kõik Eesti lapsed saaksid hea hariduse ja oskaksid Eestis eesti keelt tasemel, mis võimaldab ühiskonna- ja tööelus võrdselt kaasa lüüa. Eraldame kaheksa miljonit eurot eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja tagame muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja kaasamiseks.

Eesti on maailmas suutnud hoida väikese, aga tubli digiriigi kuvandit. Viimastel aastatel on Eesti riigi digieelarve olnud tagaplaanil, digitiiger näljas ning digiriigi arengusse ega küberturbe püsirahastussse pole märkimisväärset lisaraha tulnud. Aga järgmisel aastal see suhtumine muutub. Selleks, et hoida meie digitiiger jooksmas ning anda talle võimalused taas esiritta jõuda, oleme eraldanud 30 miljonit täiendavat eurot digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks.

Me tahame, et Eesti oleks tark ja innovaatiline ning siinsetel töökohtadel toodetaks rohkem lisandväärtust, mille eest saab maksta ka rohkem palka. Seetõttu on ülioluline strateegiline roll teadusel, arendustegevusel ja innovatsioonil. Ja just sellepärast suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastamist 29,5 miljoni võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Ja selleks, et anda inimestele kindlustunnet, oleme otsustanud ära jätta kõik varasemalt planeeritud aktsiistõusud. Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed. Kui elektrihind püsib pikalt ebamõislikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.

Head kuulajad!

Need on vaid mõned näited sellest suurest pildist, mis järgmise aasta riigieelarvesse pikkade ja põhjalike arutelude tulemusel sai. Koroonakriis koondas kogu tähelepanu teistelt valdkondadelt endale ja planeerimine muutus lühiajaliseks. Nüüd on aeg taas teistsuguseks lähenemiseks, pikaks plaaniks. Nii Eestit kui kogu maailma ootavad ees tõsised muutused ja pikaajalised väljakutsed, olgu see tehnoloogia, demograafia või kliima valdkonnas. Mul on hea meel, et meie pikaajalises strateegias “Eesti 2035” on kokku lepitud, kuidas me riigi ja ühiskonnana nendeks väljakutseteks valmistume.

Käesolev eelarve panustab nii strateegias toodud kaugematesse sihtidesse kui ka sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Olulist tuge on ka sellest, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, millega toome enneolematult suured investeeringud avaliku sektori projektidesse, eriti rohe- ja digivaldkonda. Need investeeringud tõstavad meie majanduse konkurentsivõimet ja vastupidavust nii kliimamuutustele kui ka võimalikele uutele kriisidele.

Uus riigieelarve on meie inimestest ja Eesti tulevikust hoolimise eelarve. Usun, et Eestit viib edasi tugev, tark ja ühtne poliitika, mis peegeldub ka riigieelarves. Reformierakond on varem Eestit keerulistest aegadest välja vedanud ja kanname eestvedaja rolli ka nüüd. Tänan siinkohal hea koostöö eest Keskerakonda, kellega üheskoos selle riigieelarve kokku panime.

Austatud riigikogu!

Palun teil toetada 2022. aasta riigieelarve eelnõu! Aitäh ja jõudu tööle!


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt