Riigikogu täiskogu otsustas teisipäevasel lõpphääletusel, et kasutab esimest korda õigust teha Euroopa Komisjoni eelnõule subsidiaarsuskontroll, vaidlustades ettepaneku nõuda suur- ja börsiettevõtete majandusaasta aruannetelt tulevikus mittefinantsalast infot.
Et mõista meie tänase otsuse sisu, tuleb alustada subsidiaarsuse mõiste selgitamisest.
Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on Euroopa Liit volitatud õigusakte vastu võtma üksnes juhul, kui vastavaid eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriikide siseriikliku süsteemi raames ning juhul kui asjakohasel küsimusel on riigiüleseid jooni. Lisaks peab Euroopa Liidu meede alati looma selgeid eeliseid võrreldes liikmesriikide regulatsiooniga.
Juhul, kui Euroopa Liidu meetmed ei ole tõhusamad riiklikul, regionaalsel või kohalikul tasandil rakendatavatest meetmetest, keelab subsidiaarsuse põhimõte liidul vastavaid meetmeid rakendada. Subsidiaarsuse põhimõtte peamisteks ülesanneteks on kaitsta liikmesriikide suveräänsust.
Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 on antud liikmesriikide parlamentidele õigus hinnata Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Juhul kui parlamendi hinnangul ei ole õigusakti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, võib parlament esitada selle kohta oma põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale.
Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1526 lõikest 1 on põhjendatud arvamust sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu algatamise õigus üksnes Euroopa Liidu asjade komisjonil. Olgu veel lisatud, et subsidiaarsusküsimuse arutelu Riigikogu täiskogus toimus täna esmakordselt Riigikogu ajaloos.
Lühidalt kõnealuse direktiivi sisust
Euroopa Komisjon on esitanud direktiivi ettepanku, millega kohustatakse suuri äriühinguid ja kontserne avalikustama mittefinantsteavet ning mitmekesisust käsitlevat teavet.
Esimese muudatusettepaneku kohaselt tuleb suurettevõtetel suurendada avalikustatavat mittefinantsteabe hulka järgmistes valdkondades: keskkonnaküsimused (neid juba kogutakse), sotsiaalsed (seda juba kogutakse) ja töötajatega seotud küsimused, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimused. Eestis puudutab ca 50 ettevõtet.
Teise eesmärgina on välja toodud ettevõtete juhtorganite mitmekesisuse suurendamine läbi täiendava teabe avaldamise. Eelnõu kohaselt tuleb börsiettevõtetel välja tuua kõikide juhtimistasandite koosseisude taust, sealhulgas andmed töötajate vanuse, soo, geograafilise mitmekesisuse ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta. Eestis on börsil noteeritud 16 ettevõtet.
Riigikogu otsuse eelnõu sisu
Euroopa Liidu asjade komisjon on arvamusel, et direktiivi ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna ei ole selge Euroopa Liidu tasandi sekkumise vajalikkus. Põhjendatud arvamuse esitamine Euroopa Liidule on ajendatud soovist säilitada Eesti õigus otsustada, milline on õiglane tasakaal äriühingute kohustuste ning ettevõtlusvabaduse vahel ning milliste meetmetega tasakaalu saavutada.
Praegu kuulub äriühinguõigus pigem liikmesriikide pädevusse ning ettevõtted eksisteerivad üldjuhul liikmesriigi õiguse alusel. Seda kinnitab ka Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt eksisteerib siseriikliku õiguskorra alusel asutatud äriühing üksnes siseriikliku õiguse kaudu, mis reguleerib selle asutamist ja tegevust. Mittefinantsteabe avalikustamine suurendab äriühingute halduskoormust ning ei ole selge, et sellise teabe avalikustamine kaitseks paremini investorite huvisid kui juba praegu kehtiv kohustus avalikustada finantsteavet ning keskkonna ja sotsiaalsete riskide analüüse.
Menetluslik protseduur
EL asjade komisjon otsustas 23.mail valmistada ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele.
14. juunil oli ELAKi päevakorras muudatusettepanekute läbi vaatamine ja samuti Eesti läbirääkimiste seisukohtade kujundamine antud direktiivi suhtes. Ühtegi muudatusettepanekut teistelt komisjonidelt ja riigikogu fraktsioonidelt ei laekunud. Eelnõu lisati 18.juuni Riigikogu täiskogu päevakorda ja ettekandjaks määrati ELAKi esimees Arto Aas.
Ka Vabariigi Valitsus kujundas antud küsimuses oma seisukohad, mille kohaselt:
1. Eesti toetab direktiivi eelnõus sätestatud eesmärke, kuid leiab, et Euroopa Komisjoni pakutud meetmed on vastuolus proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega.
2. Eesti on seisukohal, et kõnealune eesmärk on saavutatav liikmesriikide tasandil, mis tagab asjakohase paindlikkuse ja võimaldab nii äriühingutel kui ka liikmesriikidel efektiivselt reageerida ühiskonnas toimuvatele muudatustele.
3. Leiame, et äriühingute tegevust kajastav aruandlus peaks keskenduma põhilise ja otstarbeka info kajastamisele ning kohustuslik liikmesriikide õiguse harmoneerimise vajadus peab olema selgelt põhjendatud.
4. Peame õigeks täiendava mittefinantsteabe avalikustamise reguleerimist soovituslike instrumentidega.
Ülaltoodud argumentidele toetudes otsustaski Riigikogu täna subsidiaarsuskontrolli läbi viia. Meie huvides on tugev, selgepiiriline ja hästi toimiv Euroopa Liit, mistõttu me ei soovi ülereguleerimist ja liigset sekkumist. Vabal turul ja liikmesriikidel peab jääma eneseregulatsiooni õigus ja ruum.