Mõistan kõigi inimeste muret, kellele viimastel kuudel on saabunud kaks või rohkem korda kasvanud elektri-, gaasi- või küttearve. See meenutab olukorda, kus kodus juhtub ootamatu avarii torustikuga ja tekkinud kahju tuleb kinni maksta. Ainult et nüüd on see ootamatu kulu tekkinud tuhandetele Eesti peredele korraga. Asja ei tee lihtsamaks ka see, et me ei tea, kui kaua kõrged energiahinnad püsivad.
Oleme selle teemaga valitsuses mitu kuud pidevalt tegelenud ja nüüdseks jõudnud päris korralike lahendusteni. Viimase meetmena seadsime alles jäänud talvekuudeks gaasi ja elektri hinnale lae, elektri puhul on see 12 senti, gaasil 6,5 senti kilovatt-tunnilt. See tähendab, et laest ülemineva osa arvest esitab energiamüüja riigile, tarbijale laekub juba väiksem arve.
Kõigile tarbijatele tahan öelda, et riik mõistab teie muret ju tuleb keerulises olukorras kindlasti appi. Selletalvised suured energiaarved pole inimeste enda süü. Jah, teoreetiliselt teadsime, et elektribörsil võivad hinnad kõikuda, aga sellist, mitmekordset hinnatõusu ei näinud keegi ette. Ei suured või väikesed ettevõtted ega ka riigiasutused. Seetõttu võttis optimaalsete lahenduste leidmine ka kauem aega, kui oleksime tahtnud, ent lõpuks jõudsime loodetavasti hea tulemuseni.
Kehtima jääb ka juba detsembris väljatöötatud sihitud toetusmeede, mis alla mediaansissetulekuga peredele kompenseerib elektri-, gaasi- ja küttearvete hinnatõusust 80 protsenti. Selle abil saab energiahindade kompensatsiooni perioodil septembrist märtsini, nii et soovitan uurida, kas teie pere saab ka seda taotleda, kas siis eelnevate kuude eest või ka pärast väiksema arve saamist.
Jah, teoreetiliselt teadsime, et elektribörsil võivad hinnad kõikuda, aga sellist, mitmekordset hinnatõusu ei näinud keegi ette.
Jah, selle meetme kohta on öeldud, et see on bürokraatlik ja alandav. Mulle jääb siiski mulje, et seda pahameelt levitavad inimesed, kes taotluse täitmist ise pole proovinud, sest see alles äsja algas. Edumeelsemates omavalitsustes on neid toetusi ka juba enam kui 10 000 perele välja makstud. Näiteks Tartus öeldakse, et avalduse täitmine võtab 15 minutit. Toetussummad on 20st 900 euroni.
Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et omavalitsuselt toetust taotleda on alandav. Avaldus tuleb esitada nii siis, kui tahate minna pensionile, kui taotledes omavalitsuselt lapsele huviringitoetust. Nagu ütlesin, pole ootamatult kasvanud arved kuidagi inimeste süü, seega pole põhjust toetust küsides ennast kuidagi halvasti tunda.
Kõigil, kellel on tuttavaid või sugulasi, kes sissetulekutelt selle meetme alla mahuvad – sinna jäävad pea kõik pensionärid, samuti väga paljud lastega pered –, soovitage neile taotluse esitamist.
Lisaks on valitsus langetanud elektri ja gaasi võrgutasusid ja jätnud ära eelmise valitsuse planeeritud aktsiisitõusud. Kokku kulub energiatoetuste paketile 320 miljonit eurot. Rahandusminister on esile tõstnud, et kuigi riigile laekub tõusvate energiahindade arvelt tõesti rohkem nii CO₂ tulusid kui käibemaksu, siis kogu selle paketi maksumust lisalaekumised ära ei kata.
Nagu öeldakse, head kriisi ei tohi raisku lasta, nii et peame vaatama ka kaugemale, et samasugune olukord meid uuesti ei tabaks. Fakt on, et kopsakad elektriarved pole seotud ühegi otsusega, mida praegune valitsus on teinud. Kui rahandusminister olnuks Martin Helme, ei oleks detsembrikuu elektri hind sendigi võrra teistsugune olnud.
Kõrged energiahinnad on tabanud enamikku Euroopat. Põhjuste üle võib tunde targutada, aga kokkuvõte on lihtne: terve Euroopa lootis talveajal liiga palju Venemaa gaasi peale.
Fakt on, et kopsakad elektriarved pole seotud ühegi otsusega, mida praegune valitsus on teinud.
Nüüd oleme Kremliga tülis ja gaasi hind meile on kasvanud neli-viis korda. Kui tuule-, päikese- ja hüdroenergiat pole, peame elektrit tootma ka gaasist, see on aga praegu põlevkivistki kallim. Vene presidendile Vladimir Putinile teeb kindlasti suurt rõõmu, et me siin, nii Eestis kui teistes Euroopa riikides, oleme üksteisele kõrri karanud, aga ma loodan, et näeme sellest skeemist siiski läbi.
Peaminister Kaja Kallas pidas äsja riigikogus sel teemal pika poliitilise kõne, kus tõi välja, kuidas valitsus plaanib tulevikus energiahindasid soodsamana hoida. Pikas plaanis tuleb riigil mõelda, kuidas lisada elektrivõrku uusi, keskkonnasäästlikke tootmisvõimsusi nagu tuulepargid ja päikesepaneelid, miks mitte tulevikus ka tuumajaam. Valitsus sellega tegeleb ja loodan, et erinevalt mitmest eelnevast valitsusest saame varsti ka edusammudest teatada.
Inimestel soovitan läbi mõelda, mida nad saavad teha, et energiatarbimist vähendada – kõige odavam energia on kokkuhoitud energia – või ise elektrit toota. Lähinädalatel teatab valitsus uued meetmed, millest saab küsida toetust oma maja soojustamiseks või päikesepaneelide paigaldamiseks, neis soovitan kindlasti osaleda.
Peamine on siiski usk sellesse, et saame koos probleemist üle. 1990ndatel tulime koos läbi palju hullemast, ei saa ju olla, et nüüd üks keskmise suurusega energiakriis meid niimoodi rööpast välja lööb.