Hiljuti kirjutas meediaekspert Raul Rebane ERR-i portaalis, et Eesti meediapoliitikas on midagi mäda, sest “Meie oleme koos Valgevenega viimased, kes vöötmes Tallinnast Musta mereni ennast vabatahtlikult infomürgitavad.”.
Inforuum ja selles toimuv tuleb aga paratamatult asetada üldisesse julgeolekupoliitilisse olukorda ning siis mõistame vast täpsemalt, miks meediapilt ning selle kujunemine või pigem kujundamine mõjutab otseselt julgeolekut.
Ma olen nõus Rebase hinnanguga, et absurdne on olukord, kus Vene vihakanalite vabale kättesaadavusele maksab maksumaksja peale, aga näiteks Soome kanalid, mis avasid meile nõukogude ajal vaba maailma, ei ole kaabeltelevisiooni põhipaketis saadaval.
See sunnib ka küsima, kes võidab sellest, et vaenulikud Vene kanalid Eestis vabalt levivad, kuid meie sõbra ja liitlase Soome kanalite eest tuleb lisaks maksta. Sellele vastamiseks tuleb näha nii julgeoleku kui ka poliitilist vaadet, sest need kaks määravad selle, miks seda absurdset olukorda tuleb muuta.
Meediaruum kui osa julgeolekust
Inimeste ja ühiskonna mõttemaailma mõjutab otseselt see, millist meediapilti nad tarbivad ja milliseks nende tarbitavat meediaruumi kujundatakse.
Pole mingi uudis, et Kremli kontrolli all olevad kanalid, eelkõige ORT, RT ja PBK, aga ka mitmed teised levitavad nii otseselt kui ka varjatuna Venemaa võimuladviku propagandat. Muuhulgas pikitakse seda elegantse osavusega tippmeelelahutusse, kuid samuti varjamatult populaarsetesse vestlussaadetesse nagu näiteks “Õhtu Solovjoviga”.
Sõnum on laias laastus lihtne: lääs ja NATO, sh Balti riigid paha, Venemaa hea. Sealjuures ei häbeneta kontekstist välja rebida poliitikute poolt öeldut ja rohkelt tsiteerida ka eestlasi, kes Kremli poliitikutele sobivaid sõnumeid levitavad. Kremlile puhas win-win olukord, sest mugav on öelda, et ise te ju räägite seal sellest, et “NATO liitlaste kohalolu Venemaa läheduses, sh Eestis on ohuks Venemaale”.
Jätan siinkohal juurdlemata selle üle, kas keegi Kremli jutupunkte esitades täidab Venemaa eriteenistuste tellimust või on lihtsalt “kasulik idioot”. On selge, et Kremli propaganda ja sõnumite levitamine tekitavad meil siin Eestis ebastabiilsust ning on selgelt vastuolus Eesti huvidega olla lääne kultuuri- ning komberuumis.
Loomulikult pole Kremli sõnumid seotud vaid otseste sõjaliste huvidega. Oma suuna läände võtnud naabrite lõhestamiseks sobivad ka püsivad jutupunktid “homovastasusest” ning “kaasmaalaste tagakiusamisest”. Kõikide selliste sõnumite eesmärk on nii Eesti kui ka teiste meie saatusekaaslaste ühiskonna destabiliseerimine ja seeläbi endale sobiliku inforuumi loomine.
Valijate hääled kui poliitiline põhjus muutuste takistamiseks
Ja nüüd jõuamegi selleni, miks ei ole otseselt Eesti julgeolekut negatiivselt mõjutavad Vene telekanalite kättesaadavus Eestis piiratud ja näiteks meie põhjanaabrite kanalid vabalt kättesaadavad. Lihtsalt ja lakooniliselt öeldes: valijad.
“Seetõttu on eelkõige venekeelset valijat püüdvad poliitikud seda meelt, et venekeelsed kanalid, sh ORT, RT ja PBK, peavad olema vabalt kättesaadavad.”
Eestis on suur hulk valijaid venekeelse emakeelega ning ka nende inforuum ja eelistatud telekanalid on jätkuvalt venekeelsed. Seetõttu on eelkõige venekeelset valijat püüdvad poliitikud seda meelt, et venekeelsed kanalid, sh ORT, RT ja PBK, peavad olema vabalt kättesaadavad, sest see on parim viis valija kõnetamiseks nii saadetes osalemise kui ka telereklaamidega.
Seetõttu oleks ka aus, et sellised poliitikud julgeksid avalikult püünele tulla ning selgitada, miks pannakse isiklikud, erakonna ja Kremli huvid ettepoole Eesti riiklikest julgeolekuhuvidest.
Aeg muutusteks
Pannes julgeolekukaalutlused ja Eesti huvid ühele pildile on minu hinnangul päevselge, et see, milline telemaastik on toonud meid siia, meid edasi viia ei saa. Nagu Raul Rebanegi kirjutas: “Midagi tuleb kindlasti muuta. Läti, Leedu, Ukraina, Moldova on Vene kanalite suhtes oma otsused teinud.”
Minagi olen veendunud, et puudub igasugune ratsionaalne põhjendus, miks Eestis on vabalt levimas Vene telekanalid, mis teadlikult levitavad Kremli läänevastast, sealhulgas Eesti-vastast, propagandat ja ei levi näiteks meie põhjanaabrite kanalid, kust eestlased juba okupatsiooniperioodil said adekvaatset infot maailmas tegelikult toimuva kohta.
Turu- ja meediavabadusega pole ses olukorras loomulikult mingit pistmist. Eestil tuleb lähtuda eelkõige oma julgeolekuhuvidest ning mitte lubada valeväidetest kubiseval, vaenu õhutaval ja Kremli võimuhuvidest lähtuval propagandal Eestis levida. Selle otsuse vajalikkust kinnitab ka värske uudis Saksamaalt, kus mõned päevad tagasi blokeeriti Russia Today (RT) kanali edastamine.
Poliitilistel jõududel tuleb Eesti rahvuslikes huvides jätta kõrvale kitsas parteipoliitiline soov valijate püüdmiseks läbi kremlimeelsete kanalite. Sellise valija püüdmiseks peaks Eesti julgeolekuhuvidest hoolivatel poliitikutel olema pigem surve tugevdada nii Eesti erameedia kui ka rahvusringhäälingu venekeelsete programmide sisu, kui kramplikult seista vaenulike vene telekanalite leviku kaitsel.
Samuti on Eesti huvides teha maksimaalne selleks, et siin elav vene emakeelega inimene tarbiks üha enam eestikeelset meediat. Vene keelt emakeelena kõnelevad Eesti noored juba räägivad vabalt eesti keelt, nad on eestimeelsed ja osalevad Eesti elu kujundamisel. On põhjendamatu mürgitada selliste Eesti noorte ja andekate inimeste meeli Kremli propagandaga.
Ehk kokkuvõtvalt: viimastel aastatel muutunud julgeoleku- ja meediapilt on andnud selge sõnumi, et tuleb uks kinni lüüa Kremli propagandasõnumeid levitavatele telekanalitele ning teha uks lahti vabale ajakirjandusele.