Vilja Toomast: riik toetab kriisis inimeste füüsilist ja vaimset tervist

Arvamus
|
Vilja Toomast
|
30.11.2021

Iga kriis mõjutab meid rängalt. Nii ka koroonaviiruse ulatuslikust levikust põhjustatud tervisekriis, millel on nii nähtavad kui nähtamatud ohvrid. Seetõttu on mul heameel tõdeda, et tuleva aasta riigieelarves on üheks oluliseks sihiks seatud inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmine ja parandamine. Need on valdkonnad, mis on mulle alati südamelähedased olnud.

Tervisekriisis on niinimetatud eesliinil meie meditsiinitöötajad. Iga päev teevad nad suuri jõupingutusi, et inimesi, võibolla koguni meie lähedasi või meid endid ravida ja aidata. Sageli tehes seda enda unetundide ja vabade päevade arvelt. Sestap on ülimalt oluline, et meditsiinitöötajad tunneksid sel raskel ajal ülejäänud ühiskonna tuge. Üks viis seda näidata on tagada meie kõigi ühisest maksurahast nende väärikas sissetulek. Kui riigikogu tuleva aasta riigieelarve heaks kiidab, tõuseb arstide ja õdede miinimumtunnitasu üle 7 protsendi.

Kuigi meditsiini ei minda õppima raha pärast, loodan siiski, et tuleval aastal eesootav palgatõus aitab nende inimeste motivatsiooni hoida. Teisalt on aga selge, et lõpmatuseni ei ole säärase koormuse all töötamine võimalik, ka missioonitundest mitte. On ju meditsiinitöötajadki ennekõike inimesed ja on loomulik, et nemadki väsivad. Meditsiinisüsteemi koormuse vähendamiseks on tegelikult ju lahendus olemas – vaktsineerimine. Järgmise aasta riigieelarves plaanitakse eraldada 16,1 miljonit eurot tõhusama vaktsineerimise korraldamiseks. Arstide ja õdede töökoormuse vähendamise kõrval hoiab vaktsineerimine ka meie endi ja meie lähedaste tervist ning ühiskonna avatuna. Need, kes veel ei ole end vaktsineerinud, tehke seda palun kindlasti.

Lisaks meditsiinisüsteemi koormamisele on koroonakriis ja selle järelmid tõstnud inimeste stressitaset ja mõjunud laastavalt meie vaimsele tervisele. Nii on koroona epideemia välja toonud ja võimendanud vaimse tervise teemad ning tõstnud need senisest kõrgema tähelepanu alla. Järjest levinumad vaimse tervise probleemid survestavad nii meditsiinisüsteemi, aga ka kogu ühiskonda. Survestavad otseselt riigi majandust ja ettevõtlust läbi inimeste langenud töövõime.

Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks rahastatakse 2022. aasta riigieelarvega psühholoogide kutseaastat ja vaimse tervise teenuste arendamist nii kogukonna tasandil kui ka eriarstiabis. Samuti toetatakse tõenduspõhiste ennetustegevuste arendamist. Nendeks tegevusteks on täiendavalt järgmise aasta riigieelarves planeeritud 3 miljonit eurot. Lisaks suunatakse psühhiaatrilise sundraviteenuse tugevdamiseks ning alkoholi ennetustegevuse ja ravi jätkamiseks 3,1 miljonit eurot.

Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks kogukonna tasandil ja esmaste vaimse tervise alaste konsultatsioonide pakkumiseks on plaanis jätkata toetuste maksmist kohalikele omavalitsustele. Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate ehk kogukonnapsühholoogide kutseaastat. Eraldatava rahaga kavatsetakse tasuda nii tulevaste psühholoogide ja nõustajate endi kui ka nende juhendajate töö eest praktikaaastal. Niisamuti jätkatakse üleriigilise vaimse tervise abiliini ja veebinõustamise tegevust. Jätkub ka hingehoiu teenuse osutamine hoolekandeasutustes ja laste vaimse tervise keskustes pakutavate teenuste kvaliteedi  arendamine.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt