Valdo Randpere: Vene televisioonis räägitakse, et Eesti on samasugune projekt nagu Ukraina

Arvamus
|
Valdo Randpere
|
25.05.2023

Vene televisiooni Pervõi Kanali eetris oli 17. mail järjekordne saade sarjast «Tutti pärijate nukud» (Куклы наследника Тутти). Seekord oli saade pühendatud Kaja Kallasele. Saatejuhiks on sel sarjal USAs spionaaži eest süüdi mõistetud ja Venemaale välja vahetud Maria Butina. Eesti ajakirjanduses ilmus sellest paar lühikest ülevaadet, aga paraku jäi neist välja kõige olulisem. Just see kõige olulisem osa ja sõnum sellest saatest paneb mind küsima: kas peaksime naerma, muretsema või tegutsema?

Nalja sai selles saates ka, ei saa salata. Naljakas on juba saate formaat – lisaks endisest spioonist saatejuhile oli stuudios paneel igasugu «ekspertidest». Kokku oli neid kaheksa, neist seitse olid mehed, kes sobivad hästi kirjelduse alla «vettinud mägrad lõkke ääres» ja üks oli naine, keegi Anna Rahmangulova.

Anna, kelle rolliks oli märgitud «imago ja etiketi spetsialist», sai väga vähe sõna, aga tema roll oli ka suhteliselt piiratud – ta pidi vaatajaid veenma, et Kaja Kallas on välimuse järgi otsustades väga mehelik ja agressiivne. Lisaks kandvat ta koledaid kleite ja tema riietus reedab, et ta pole iseseisev.

Mehed stuudios olid välja reklaamitud kui eksperdid majanduse, sõjanduse, psühholoogia, diplomaatia ja veel mingites valdkondades. Oma erakordseid teadmisi näitasid nad kirjeldustega sellest, kuidas Eestis oli tegelikult nõukogude ajal hea elada, okupatsiooni polnud, mingeid nõukogudeaegseid õudusi polnud ja seega ei saa ka Venemaa nende mittetoimunud õuduste eest vastutada, «Kalev» tegi häid komme ja nätsu, Eesti hapukoor oli väga maitsev jne, jne…

Aga kuna saade oli Kaja Kallasest, tuli kogu see jutt kuidagi ka Kajaga siduda ja seotigi. Sain teada, et tegelikult oli Kajal Nõukogude Eestis õnnelik lapsepõlv, mille Kaja, tõsi küll, veetis peamiselt baarides ja ööklubides skandaale korraldades. Kuid need skandaalid olla isa Siim nii hästi kinni mätsinud, et isegi internetist ei leia neid tänapäeval üles.

Ja et tänapäeval on Kaja ingli välimuse all peidus russofoob, raudne leedi, sõjaprintsess, ebainimlik robot, LGBT ja rohepöörde toetaja, kes ei tee mitte midagi oma tahtest sõltuvalt, vaid täidab ainult Brüsselist ja Ameerikast tulevaid käske. Ja vahel ka Saksamaa korraldusi, sest kõik eestlased on juba ammusest ajast unistanud sakslasteks saamisest ja paljud on selleks ka saanud.

Kaja manitseb eestlasi vähem elektrit tarbima, aga ise käib tööl napis riietuses, sest ta soojendab ennast salaja elektriradiaatori abil. Kaja jutud sellest, kuidas ta kuue kuu vanune ema ilma mingi põhjuseta koos oma vanemate ja vanavanematega Siberisse küüditati, olevat jamps, sest see oli hoopis kerge karistus selle eest, et Kaja vaarisa olla Saksa okupatsiooni ajal Omakaitses teeninud. Ei pea ju ometigi üks korralik Vene ajaloolane end laskma segada faktist, et see vaarisa suri juba kaks aastat enne sakslaste tulekut ja oli hoopis Kaja isa-poolne vaarisa.

Sinnamaani oleks see õnnetu saade võinudki jääda järjekordseks poolnaljakaks või siis tragikoomiliseks soperdiseks Vene ajakirjanduse varasalves. Aga paraku oli saate sõnumisse segatud ka palju tõsisemaid toone. Suure osa neist tõid televaatajateni külalisesinejad Eestist. Üks neist, keda tituleeriti kui «politoloogi», oli Öise Vahtkonna üks juhtidest, nüüdseks Eestist välja saadetud Maksim Reva. Tema sõnum oli juba kraad kangem. Aga mitte üllatav, sest mitmeid sarnaseid jutupunkte oleme harjunud kuulma ka meie kallite rahvuskonservatiivide suust.

Esiteks teadvat kõik eestlased täpselt, et märtsis võltsiti valimisi. Selle vastu mässavat praegu Eestis inimesed, kes ühtlasi nõuavad, et Eestisse ei tohi rajada NATO polügoone. Kallased on julmad diktaatorid – mitte ainult Kaja, vaid ka Siim – keda rahvas pole valinud ja kes tahavad hävitada Eestis vene kooli. Kallased on toonud Eesti poliitikasse venevastase retoorika ja Eesti provotseerib Kaja juhtimisel üha enam Venemaad.

Nagu öeldud, eks samu jutupunkte on ka EKRE kasutanud, võta siis kinni, kumb on muna ja kumb kana. Seda enam, et enne KOVi valimisi 2021. aastal kohtusid EKRE liidrid just sellesama Öise Vahtkonnaga ja lubasid nendega koostööd teha.

Eestist oli veel külalisi. Video teel lülitati saatesse erakonna KOOS/ВМЕСТЕ üks juhte Oleg Ivanov. Kuuldavasti on ta tänaseks Eestist põgenenud ja kavatseb oma erakonda juhtida Venemaalt. Loodetavasti ei lasta teda enam kunagi Eestisse tagasi, sest see jutt, mida ta saates rääkis, ei tohiks küll mahtuda ühegi sõnavabadust kaitsva sätte alla.

Oleg Ivanovi sõnumid olid lihtsad ja oma lihtsuses ka väga räiged. Kaja polevat loomulikult iseseisev, sest isegi Eesti presidendi valib USA suursaadik Eestis, seda teavad kõik, ka ajakirjandus, kes kirjutab sellest avalikult. Nursipalu aga tekkis nii, et NATO tippkohtumisel Madridis pandi lihtsalt sõrm Eesti kaardile ja öeldi, et siia tuleb sõjaväebaas. Järgmine baas saab olema Narvas.

Sel eesmärgil tühjendatakse Narvat sihikindlalt inimestest – nõukogude ajal oli seal 100 000 elanikku, nüüd ainult kusagil 30 000. Seda tehakse selleks, et otse Peterburi külje alla rajada sõjaväebaas, mis on suunatud Venemaa vastu. Valimised olid Eestis võltsitud ja Ivanovi erakonnalt varastati elektroonilised hääled. Kuna on selge, et KOOS/ВМЕСТЕ võidab järgmised valimised, pandi Aivo Peterson kinni ja tema, Oleg Ivanov, valati sopaga üle. Kaja Kallase ülesanne on selge – avada Venemaa vastu Baltikumis teine rinne.

Kui ma oma kirjatüki alguses ütlesin, et ei tea, kas peaksime naerma, muretsema või tegutsema, siis muretsemiseks ja tegutsemiseks annab meile põhjust kasvõi see, et samasugust retoorikat kasutas Venemaa ka Ukraina vastu enne ründamist. Selle saate üks osaline Aleksander Artamonov, keda tituleeriti kui sõjanduseksperti, võttis saate sisu ja mõtte kokku järgmiselt:

«Eesti tegi koostööd Hitleriga ja võitles Nõukogude Liidu vastu. Kaja Kallasest tahavad ameeriklased teha NATO järgmist peasekretäri, selleks et ta alustaks uut kampaaniat DRANG NACH OSTEN. See tähendab, et 5–7 aasta pärast, kui ümberrelvastumine on lõpetatud ja siia on toodud 250 000 kiirreageerivat NATO sõdurit, tahab NATO alustada Venemaa vastu sõda. Ajakiri Politico, mis on täielikult ameeriklaste käpa all, pakub Kajale NATO peasekretäriks saamisel toetust. Ameeriklased otsustavad siin kõik. Isegi ministeeriumite osakondade juhid tuleb kooskõlastada USA saatkonnaga. Seega – kas Eesti on üldse riik? Vastus on «ei» – see pole riik, vaid teatud poliitika elluviimise vahend. See on samasugune projekt nagu Ukraina. See on pomm Venemaa piiril, see on sõjaväebaas. See pole mingi riik, sest rahvast on seal vähe, igal pool on sõjaväebaasid ja suhtumine Venemaa suhtes on agressiivne.»

Ühest küljest näitab selline prime time’i saade Venemaa riiklikus telekanalis, et me oleme teinud õigeid asju – aidanud Ukrainat, tugevdanud oma kaitsevõimet, tihendanud sidemeid liitlastega. Samas näitab see seda, et me peame kõiki neid asju veel rohkem ja kiiremini tegema.

Näiteks liitlassuhted – kas Eesti saaks midagi teha selleks, et Rootsi kiiremini NATO liikmeks saaks? Või selleks, et Ungari Venemaa sõprade kambast tagasi normaalsusesse tuua? Ja siseriiklikult peame muidugi tegema kõik vajaliku selleks, et selgelt Eesti riigi hävitamist propageerivad tüübid kiiremas korras vabastada sellest koormast, mida Eestis elamine neile tekitab.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt