Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mille põhieesmärgiks on riigilõivude alandamine, nende viimine kulupõhiseks ning kogu meie kohtutoimingute lõivustamise süsteemi üldine lihtsustamine.
Kindlasti on lugejate seas neid, kes on juristilt saanud nõu oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kuid takistuseks on jäänud asjas liialt kõrge riigilõiv. Isegi siis, kui võimalus kohtuasi võita on olnud suur. Olgu selleks siis näiteks korteriühistu otsuse vaidlustamine või rahaline nõue mõne erafirma vastu. Kohtusse pöördumisel tuleb riigilõivu ikka tasuda.
Seadus ütleb, et riigilõiv on summa, mis tasutakse lõivustatud toimingu eest ja see määr kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest . Riigilõiv kohtumenetluses ongi seega vastava menetlustoimingu eest riigile tasutav summa. Aga mitte ainult. Pole ju saladus, et majandusbuumi järgsel ajal kasvasid meil riigilõivud päris oluliselt. Seega on riigilõivu eesmärgiks peetud peale kohtumenetluskulude katmise ka kohtusüsteemi üldist rahastamist ning riigieelarvesse laekumiste tagamist. Samuti nö igaks juhuks esitatavate kohtunõuete ärahoidmist ning seega kohtus arutatavate asjade arvu üldist optimeerimist.
Ka õiguskantsler on olnud seisukohal, et riigilõivude põhiseaduspärane eemärk on tagada eeskätt kohtu menetlusökonoomia ja vältida põhjendamatute kaebuste menetlemist, kuna see võib kaasa tuua kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul . Seda rõhutas ta oma eelmisel aastal Riigikogule esitatud tegevusülevaates, kuid lisas, et kõrged riigilõivud ei tohi saada ületamatuks takistuseks kohtusse pöördumisel.
On heameel, et riigilõivuseaduse muutmise ettevalmistamisel tehti tõsist tööd ning läbi vaadati praktiliselt kogu tänane lõivustamise süsteem. Samuti otsiti võimalusi kogu kohtumenetluse kiirendamiseks.
Esmalt täiendati eelnõuga mittevaraliste nõuete loetelu. Need on nõuded, mille esitamisel tuleb riigilõivuna tasuda kindel ja konkreetne rahasumma. Eelnõu kohaselt siis 300 eurot paberkandjal esitatava hagiavalduse puhul ja 250 eurot kui see tehakse elektrooniliselt.
Selliste nõuete nimekirja lisandub edaspidiselt ka kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise, ühisvara jagamise ja soetisvara tasaarvestamise ning juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõuded. Väärib märkimist, et need on nõuded kus seni olid teistsuguse arvestusprintsiibi tõttu ülikõrged riigilõivud ning esines olukordi, kus isikud loobusid seetõttu oma õiguste kohtulikust kaitsest. Näiteks oli ühes kohtus mõni aasta tagasi arutusel hagi, kus kaks inimest soovisid vaidlustada hooneühistu üldkoosoleku otsust ning riigilõivu määraks oli sellise asja puhul tänases vääringus 5000 eurot.
Juurdepääs õigusele muutub lihtsamaks
Seega on igati õigustatud eelnõus esitatud väide, et riigilõivude alandamise eesmärgiks on muuta isikute jaoks juurdepääs oma õigusele lihtsamaks. Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt soovib keegi kohtu kaudu välja nõuda 1500 euro suurust võlga, on riigilõiv sellelt summalt ligi 320 eurot. Eelnõu puhul on selleks üldjuhul 200 eurot, eeldusel, et hagiavaldus esitatakse paberkandjal. Kui sama nõue aga saabub kohtusse elektrooniliselt on riigilõiv 150 eurot ning kui seda teha läbi maksekäsu kiirmenetluse, ainult 45 eurot.
Kui aga vaieldakse 100 tuhande euro üle, on riigilõiv praeguse seaduse kohaselt kuus tuhat kolmsada eurot, eelnõu kohaselt aga 1200 eurot paberil hagiavalduse korral ning 1000 eurot siis, kui nõue saabub kohtusse elektrooniliselt.
Seega saab esitatust teha järelduse, et lisaks riigilõivude vähendamisele on nimetatud seaduseelnõu oluliseks lisaeesmärgiks ka kohtusse pöördujatele mõeldud e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. See omakorda vähendab kohtute töökoormust ja loob vajalikud eeldused õigusemõistmisel mitmete tööprotsesside automatiseerimiseks ning süsteemisiseselt digitoimikule ja paberivabale menetlusele üleminekuks üldse ehk lühidalt öeldes: kohtul jääb aega rohkemate asjadega tegelemiseks.
Siinjuures võib küsida, et kuidas mõjutab riigilõivude vähendamine laekumisi riigieelarvesse ning mis juhtub kohtute töökoormusega? Eelnõu autorite arvutuste kohaselt kahanevad siis riigilõivulaekumised märgatavalt, arvestuslikult kuni kolm miljonit eurot aastas. Teisalt suureneb ka eelduslikult tsiviilasjades kohtusse pöördumiste arv ning see omakorda toob kaasa kohtute töökoormuse kasvu. Kuid sellele vastukaaluks nähakse eelnõus ette ka kohtu võimalusi senisest rohkem kasutada lihtsustatud ja kirjalikku menetlust, toimetada kohtudokumente kiiremini kätte ning vormistada lihtsustatud nõuetega kohtulahendeid.
Lõpetuseks olgu öeldud, et kogu seadus tervikuna on Riigikogul plaanis jõustada 1. jaanuaril 2013, et jätta isikutele mõistlik aeg muudatustega tutvumiseks. Kuid riigilõive alandavad ja nendega seonduvad muudatused soovime jõustada juba varem, täpsemalt käesoleva aasta 1. juulist.