Gruusia olukord ja tema suhted Venemaaga on pidevalt Eesti tähelepanu all ning oleme Gruusiat toetanud seni ja teeme seda ka edaspidi.
Kahjuks on Gruusia-Vene suhted Venemaa provokatiivse käitumise tõttu viimastel päevadel taas pingestunud. Ja seda pärast Gruusia laiaulatuslikku ja sisulist ettepanekut Abhaasia probleemi lahendama asuda, pakkudes välja küllaltki laiaulatusliku autonoomia idee.
Sellele kompromissivalmidusele järgnesid aga Venemaa katsed süvendada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia eraldumissoovi Gruusiast, ühepoolne loobumine Abhaasia-vastasest majandusblokaadist ning tagatipuks Gruusia lennuki allatulistamine Gruusia territooriumi kohal. See ei ole aktsepteeritav käitumine.
Eesti pole kindlasti Gruusia-teemadel vait. Viimaste intsidentide valguses olen väljendanud toetust Gruusiale ning kutsunud Venemaad konflikti lahendamisele kaasa aitama, mitte seda eskaleerima. Möödunud reedel tegi avalduse ka Euroopa Liit, mille koostamises Eesti aktiivselt osales. Ja muuseas, kõik Euroopa Liidu ühised avaldused ja seisukohavõtud on ka Eesti avaldused. Kui me räägime ELi ühtsest välispoliitikast ja selle tugevusest ning kasust Eestile, siis me ei peaks ka ise kuidagi alahindama ELi ühispositsioone ning selleni jõudmist.
Eesti on koos mitme teise Euroopa Liidu riigiga Gruusia sõprade grupi liige. Meie ülesanne on aidata Gruusial oma muresid teadvustada teistelegi ELi riikidele, aga ka laiemalt, ja seda me üheskoos teemegi.
Järgmisel teisipäeval on koos Euroopa Liidu välisministrid ning Eesti valmistub Gruusia-Vene suhete aruteluks ka seal. Lisaks kohtuvad Luxembourgis eraldi Balti- ja Põhjamaade välisministrid, kus see olukord tuleb samuti arutuse alla. Kolmapäeval kavandan teema tõstatada OSCE eesistujamaa Soome uue välisministri Alexander Stubbiga tema Eesti-visiidil.
Sellele lisandub kahepoolne koostöö ja tugi Gruusiale. Gruusia on valinud demokraatlikuks õigusriigiks saamise tee ning kuu aja pärast on seal ees parlamendivalimised. Igasugune Gruusia olukorra pingestamine riigi territoriaalse terviklikkuse kahtluse alla seadmisega on lubamatu.
Venemaa on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide ja gruppide, nagu näiteks ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade grupi liige. See aga tähendab, et Venemaa peaks kaasa aitama just olukorra lahendamisele, mitte selle pingestamisele.
Gruusiat ei saa ega tohi selles olukorras üksi jätta ning rahvusvahelisi norme rikkuvale käitumisele tuleb vastu astuda. Gruusia valitsuse välja pakutud Abhaasia-rahuplaan on väga hea algatus ning kõik pooled peaksid seda kasutama kui suurepärast võimalust sisuliseks ja lahendusele viivaks dialoogiks.
Eesti soovib näha suveräänset ja territoriaalselt terviklikku Gruusiat, kes saab keskenduda demokraatliku õigusriigi põhimõtete kinnistamisele ega pea energiat kulutama naaberriigi provokatsioonidega tegelemiseks.