Täna andsid koalitsioonisaadikud sotsiaalkomisjonile üle ühised muudatused Töövõimereformi eelnõule, mis pikendavad jõustumistähtaega, lihtsustavad töövõimehindamist, toovad riigipoolse rahalise katte töövõimetuse hindamisega inimestele tekkivatele lisakuludele ning tõstavad oluliselt sissetuleku piiri, alates millest võib töövõimetoetus vähenema hakata.
Läbivalt kogu suve Töövõimetoetuse seaduse (678SE) parandamise kallal töötanud valitsuskoalitsiooni poliitikud andsid täna sotsiaalkomisjonile üle muudatusettepanekud, mis põhinevad viimaste kuude jooksul eelnõule laekunud tagasisidel ning võtavad kokku selle ühisosa.
“Koalitsioon on töövõimereformis jõudnud kokkuleppele – reform jõustub 1. jaanuarist 2016 ja seaduse soovime vastu võtta sügishooajal. Oleme suve jooksul analüüsinud kõiki laekunud ettepanekuid ning toimunud on palju arutelusid. Meie ees ei olnud valikut reformist loobuda – Eesti 100 000 töövõimetuspensionäri väärivad enamat kui pelgalt nende unustamist sotsiaalhoolekandesüsteemi. Nende seas on palju inimesi, kes tahavad ja suudavad tööd teha. Selle eelnõu sisu ongi riigi suhtumise muutus – tegeleda inimeste tegeliku töövõimega ja aidata nad tööle,” ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esinaine Heljo Pikhof nägi ühistes ettepanekutes mitmeid reformikava oluliselt parendavaid muudatusi.
“Olen korduvalt väljendanud arvamust, et alles siis, kui tööturul kohanenud inimene jõuab teenida üle keskmise palga, võiks tema töövõimetoetus väheneda. Nüüd oleme selles ka kokku leppinud. Samuti oleme muudatusettepanekutega kindlustanud, inimeste töövõime hindamisega tegelevad ikka ja ainult eksperdid, et mõistlikud lisakulud kaetakse ning et seadusega planeeritud muudatuste elluviimiseks antakse seni mõeldust kauem aega. Avalikul sektoril tuleb osalise töövõimega inimeste töölevõtmisel eeskuju näidata ja seetõttu saab lähiaastatel avalikus sektoris tööd 1000 osalise töövõimega inimest, ” lisas Pikhof.
Lisaks töövõimetoetuse seaduse muudatusettepanekutele tegi koalitsiooni töörühm veel mõned põhimõttelised ettepanekud teiste poliitikate kaudu piiratud töövõimega inimeste tööleasumise toetamiseks.
Reformierakonna fraktsiooni liige Jüri Jaanson peab vältimatuks eelnõu vastuvõtmist. ”Iga vähenenud töövõimega inimene on unikaalne oma muredes ja võimetes. Tööturule naasmiseks on vajalik iga inimesega eraldi tegeleda, tema võimetele ja soovidele vastavalt. Individuaalse juhtumikorraldusega astume pool sammu inimeste tööleaitamiseks. Teine pool sammu tuleb ühiskondlike arvamuste muutumises – aga ka selleks peame Riigikogus astuma ise paar sammu ees, ” lausus Jaanson.
Töövõimereformiga vaeva näinud ning muudatusettepanekud väljatöötanud töörühma liikmed on: Rein Aidma, Jüri Jaanson, Urmas Kruuse, Helmen Kütt, Kristen Michal, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Rannar Vassiljev.