Täna alustas Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon ehk ALDE kolmepäevase väljasõiduistungiga Tallinnas, et arutada vene vähemuse olukorra, progressiivse maksusüsteemi ja sotsiaalse turvalisuse tasakaalu ning e-ühiskonna võimaluste ja ohtude üle.
ALDE on Euroopa Parlamendi suuruselt kolmas fraktsioon, mis on oma 100 liikmega 785-liikmelises kojas tihtipeale kaalukeeleks konservatiivide ja sotsialistide vahel. ALDE fraktsiooni jagab vabaduse, demokraatia, õigusriigi, inimõiguste, võrdõiguslikkuse ja vaba ettevõtluse põhimõtteid, mida Euroopa Parlamendis kaitstakse.
Euroopa Parlamendi fraktsioonidel on kombeks korraldada igal aastal väljasõiduistung mõnda liikmesriiki, kuid miks sel aastal Eesti ja miks vene vähemus, maksud ja e-ühiskond?
Aeg teha järeldusi
Eelmise aasta kevadel toimunud Pronksiöö sündmuste ja sellele järgnenud küberrünnakute järel võttis Euroopa Parlament eelmise aasta 24. mail ülekaalukalt vastu Eestit toetava resolutsiooni, saates järjekordse signaali Euroopa Liidu ühtsusest ja solidaarsusest kõigi liikmesriikide suhtes. Samal ajal külvas Euroopa Parlamendi Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liige Tatjana Ždanoka jätkuvalt segadust Tallinnas toimunu osas, kutsudes näiteks marodöör Juri Žuravljovi Brüsselisse esinema.
Ei saa väita, et kõige selle kohta ei esitatud küsimusi. Kõige pingelisematel hetkedel ei edastanud ka Lääne-Euroopa meedia alati kõige adekvaatsemat infot ja esialgu tuli kolleegidele põhjalikult selgitada, mis täpselt oli toimunud. Leian, et enam kui aasta pärast teravaid sündmusi Tallinnas, on õige aeg vaadelda küsimust laiemalt ja vaagida vene vähemuse rolli Eesti ühiskonnas, kui ühel pool lauda on Euroopa Parlamendi liikmed ja teisel pool nii riigi kui ka venekeelse kodanikuühiskonna esindajad.
Eesti situatsioon pole sugugi unikaalne – etnilisi vähemusgruppe esineb paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Usun, et suurtest liikmesriikidest – Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast – valitud liikmed võivad arutelu rikastada näidetega sisserännanud vähemuste olukorrast oma kodumaal.
Maksud ja turvatunne muutuvas majanduses
Euroopas on kujunenud arusaam Eestist kui riigist, mille järsud majandus- ja maksureformid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tõid kaasa majanduse kiire kohandumise turumajandusega ja jõulise majanduskasvu, kuid samas ka sotsiaalseid tagasilööke.
Esimestest sammudest majanduse elavdamisel on läinud mööda juba enam kui kümmekond aastat ja tuleb tunnistada, et Reformierakond on näidanud teed riigi sotsiaalpoliitika mitmekesistamisel. Nüüd, kui riik on välja rabelenud kitsikusest, on olulisema koha hõivanud turumajanduse ja madalate maksude kõrval just sotsiaalne turvatunne näiteks vanemahüvitise ja jõudsalt kasvavate pensionite näol.
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas kõneleb täna Euroopa Liidu maksupoliitika tulevikust. On selge, et keerulistel aegadel, mis on maailmamajandust tabanud ja ka Eesti majandust korralikult kõigutanud, ei piisa tegutsemisest üksnes riiklikul tasemel. Et tagada kodanikele sotsiaalne turvatunne ja stabiilsus, on tarvis üle-euroopalisi lahendusi, kuid paraku puudub hetkel konsensus nende lahenduste sisu ja ulatuse osas.
Revolutsiooniline e-ühiskond
Kolmas ALDE fraktsiooni väljasõiduistungil käsitletav teema on e-ühiskond. Eestis on toimunud revolutsioon kodaniku ja riigiasutuste vahelises suhtluses – oleme kasutusele võtnud internetihääletuse, paljude rakendusvõimalustega ID-kaardi, digitaalallkirja ja m-parkimise, kuid samas kogenud ka küberrünnakuid, mis on ohuks igale infotehnoloogilistest lahendustest sõltuvale riigile ja selle kodanikele.
Uus tase kommunikatsioonis eirab riigipiire ja nõuab teravalt riikideülest tähelepanu. Ühese vastuseta on ju näiteks küsimused: kes on küberkurjategija või kes küberterrorist? Eesti seisukohast on hädavajalik, et teema püsib ka Euroopa Parlamendi liberaalide päevakorras olulisel kohal.
Miks Eesti?
Eelmisel suvel esitasin ALDE fraktsiooni juhatusele ettepaneku korraldada 2008. aastal väljasõiduistung Tallinnas, et nende päevade vältel tõsta Euroopa Parlamendi suuruselt kolmanda fraktsiooni liikmete tähelepanu keskpunkti just Eesti jaoks olulised küsimused. Soovisin anda ka oma kolleegidel võimaluse heita pilk Euroopale läbi Eesti silmade. Olen veendunud, et pärast tutvumist Eesti olustikuga oskavad Euroopa Parlamendi liberaalid arvesse võtta meie kogemust ja arusaamu, otsides lahendusi kogu Euroopa ees seisvatele väljakutsetele.