Tõnis Kõiv: müra tapab meid vaikselt (Koit)

Arvamus
|
Tõnis Kõiv
|
29.11.2007

Väljaanne Sotsiaalsektor Arvudes 2006 nendib kurba tõsiasja: rohkem kui pooltel juhtudest on eestimaalaste surma põhjuseks vereringeelundite haigused.

Väljaanne Sotsiaalsektor Arvudes 2006 nendib kurba tõsiasja: rohkem kui pooltel juhtudest on eestimaalaste surma põhjuseks vereringeelundite haigused. Teisel ko­hal on kasvajad ja kolmandal kõikvõimalikud õnnetused. Vereringeelundite haiguste tekkepõhjuseks on vähene liikumine, ebatervislik toit, ka suur stress. Üks stressi põhjustajatest on aga müra meie ümber.

Mis on müra?

Müra on soovimatu või kahjulik heli. Müra kaks põhi­omadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz), ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Inimese kõrv reageerib sagedustele 20-20 000 Hz. Madalsagedus toob kaasa madala heli ja kõrgsagedus kõrge heli. He­likõrgusena tajumegi heli sa­gedust. Helisid, mis jäävad alla 20 Hz (infraheli) ja üle 20 000 Hz (ultraheli), me ei kuule, kuid need võivad siiski olla kahjulikud.

Väidetakse, et mürareos­tus mõjutab vereringet ja ve­getatiivset närvisüsteemi, põhjustab unehäireid ning võib põhjustada neuroose. Seletus on lihtne: kõrvadel on muu hulgas ka kaitsefunktsioon. Kui inimene kuu­leb heli, mis klassifitseerub müraks, vallandub kehas automaatselt kaitsereaktsioon. Lisaks tekitab müra stressi, mis on omakorda üks südameveresoonkonna hai­guse põhjustajaid ning mõ­jub ka inimese vaimsele ter­visele. Maailma Tervishoiu­organisatsioon WHO analüü­sis mitmeid Euroopa Liidus müra kohta tehtud uurin­guid ning järeldas, et müra on tervisele ohtlik ja võib kahjustada südame tervist.

Ühe WHO raporti koosta­misel osalenud teadlase Truls Gjestlandi sõnul oli peamine järeldus, et südamehaiguste ja infarkti risk tõuseb koos liiklusest tingitud müraga. «Kui liiklusest tulenev keskmine müranivoo tõuseb 60 kuni 65 detsibellini ööpäe­vas, suureneb mitmeid aas­taid läheduses elavatel ini­mestel risk haigestuda,» ütles ta.

Postimehe vahendatud Briti ajalehe The Guardian andmeil suri Inglismaal sü­damehaigustesse eelmisel aastal 100 000 inimest. Neist 3000-1 oli üheks haigestumise põhjuseks müra.

Eriti kahjulik on müra une ajal, sest see häirib puh­kamist ning võib inimest mõjutada terve järgmise töö­päeva jooksul. Viimaste aas­tate uuringud on näidanud, et müra tõstab une ajal stres­siga seotud hormoonide kor-tisooli, adrenaliini ja norad-renaliini taset. Mida kauem need hormoonid veres püsi­vad, seda suurem on risk, et inimesel tekivad terviseprob­leemid, näiteks kõrge vere­rõhk või nõrgenenud vastu­panuvõime.

Müra tööl ja kodus

Pikaajaline kokkupuude suure müraga võib viia kuulmisprobleemideni. Euroopa Liidu 2003. aasta direktiiviga, mis jõustus kõikides liik­mesriikides 2006. aastal, kehtestatakse töötajate kaitseks päevaseks (8 h) piir­väärtuseks 87 dB(A).

Töötajate kaitsmine müra mõjude eest on keeruline, sest tuleb arvestada töökohal esineva müra iseloomu koos teiste töökohal esinevate oh­tudega. Müra võib olla üks tegur kuulmishäirete, tööstressi ja suurenenud tööõn­netuste riski tekkimisel. Tih­tipeale piisab raadio kinnikeeramisest või vaiksema häälega rääkimisest.

Kodus tekitame põhilise müra ise, kuid seda saame ärrituse tekkimisel lõpetada. Tihtipeale tuleb müra meie koju hoopis naabri juurest: muusika, automürin või koera haukumine. Naabri müra puhul on stress garan­teeritud. Lähed naabrile ütlema ehk püüad müra te­gemist lõpetada, saad stressi naabriga vaidlemisest. Väga paljudel juhtudel on inimes­tel arusaam, et neil on õigus otsustada teiste inimeste üle. Kuulata muusikat nii, et naabrid on sunnitud kuula­ma, mitte tegelema koeraga, nii et naabrid on sunnitud koera tegevusetut ja igatse­vat haukumist kuulma jne.

Näited helitasemetest:

Tavavestlus: 60 dB(A) Algkooli klassiruum: 74 dB(A)

Tihe liiklus: 85 dB(A) Suruõhupuur: 100 dB(A) Reaktiivlennuki õhkutõusmine 100 meetri kaugusel: 130dB(A)

Mis hetkest on müra kahjulik?

Selle, kas müra on kahjulik või mitte, määravad neli tegurit:

• helitugevus ehk intensiiv­sus (mõõdetakse detsibel­lides);

• sagedus ehk helikõrgus (mõõdetakse hertsides);

• perioodilisus – kui sageli see esineb;

• kestus – kui kaua see kestab.

Mida ette võtta?

Inimesi on vaja teavitada, kuidas müra tekib ja kuidas müra vähem tekitada. Meie sotsiaalministeeriumil (või nende hallataval Tervisekaitseinspektsioonil) tuleb ette võtta kampaania – vä­hendame müra kodudes. Mujal maailmas on levinud väikeste brošüüride trükkimine, kus on selgitatud liht­sas keeles ja pildikestega illustreeritult, kuidas mõist­likult käituda. Kuidas hoida kokku vett, kuidas säästli­kult tarbida elektrit. Minu arvates on ka meil aeg küps infomaterjaliks, kus õpeta­takse inimesi teisi häirimata elama, mitte müra tootma. Tervisekaitseinspektsioon on sobilik asutus, kes võiks asja käsile võtta.

Inimesi tuleb teavitada ka nende õigustest. Keegi ei pea taluma naabrite mürarikast käitumist.

Kohaliku konstaabli abiga on võimalik müratekitajaid vaigistada ja seda abipalumist ei peaks keegi häbene­ma. Liberaalina olen veendunud, et oleme oma käitumi­ses ja müratekitamises vabad piirini, kus me ei häiri teiste inimeste õigust vaikusele.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt