USA presidendi visiidi ja NATO tippkohtumise tulemustega võib Eesti igati rahul olla. Ajaloolised kohtumised Tallinnas ja Walesis näitasid, et julgeolekukeskkonnas ei ole praegu lihtsalt üks sompus ilm, vaid toimunud on pikaajalisem kliimamuutus. Seda olulisem on teadmine, et Eesti riigi julgeolek on tõepoolest kindlam kui kunagi varem.
Walesis peetud 26-ndat NATO tippkohtumist peetakse seni mastaapseimaks ja Eesti jaoks võib seda pidada kõige olulisemaks pärast 2002. aasta Praha kohtumist, kus saime kutse NATO-ga liituda. Vahepealsete aastate jooksul on meie diplomaadid ja poliitikud teinud sihikindlalt tööd selle nimel, et NATO vihmavari oleks üha tugevam: 2008. aasta tippkohtumisel Bukarestis oli meie eesmärk saada liitlaste tugev toetus NATO küberkaitsekeskusele ja 2012. aasta Chicago tippkohtumisele läks Eesti eesmärgiga saada kinnitus, et NATO juhitav Balti õhuturbemissioon muutuks tähtajatuks alliansi missiooniks.
Nüüd, mil Venemaa peab Ukrainas väljakuulutamata sõda, kehtestasid Walesi lõunapoolsesse linna Newporti kogunenud 60 riigipead ja valitsusjuhti NATO heidutuse uue taseme ning leppisid kokku NATO piiririikide, sealhulgas Eesti julgeoleku kompromissitus tagamises. See seisneb kuni 30 tegevuses, millega allianss näitab oma praktilist pühendumust kollektiivkaitsele ja rõhutab NATO aluslepingu viienda artikli kehtivust.
Maal, meres ja õhus
Kohtumisel pandi paika konkreetsed suunised, mille järgi NATO kohalolu meie regioonis maal, merel ja õhus peab suurenema. Oluline on see, et NATO kiirreageerimisvõime suureneb – selleks luuakse regioon NATO juhtimisstruktuuri element, sellega seotud reaalsed väed ja kohale tuuakse varustus.
Kõik meie kaitset puudutavad uuendused kirjutatakse sisse NATO kaitseplaanidesse. Et kõik reaalselt ka koos töötaks, hakatakse seda regulaarselt õppustel katsetama. Tippkohtumisel saadud suuniste kallal jätkatakse nüüd tööd Brüsselis NATO peakorteris. Tehtule annavad välisministrid esimese hinnangu juba detsembris.
Unustada ei tohi aga seda, et kõik 28 liitlast olid juba enne tippkohtumist astunud praktilisi samme kollektiivkaitse tugevdamiseks – näiteks Eesti taevast kaitsevad nii Ämari lennuväebaasis kui ka Leedus asuvad Saksamaa hävitajad ja Eesti merd Läänemerel paiknevad Belgia alused. Eesti pinnal on Ameerika Ühendriikide maaväeüksused. Oluliselt on tugevdatud NATO sõjalist juhtimisstruktuuri.
Omalt poolt oleme teinud kõik, et sellele kaasa aidata: Eesti on andnud oma üksuse NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja käsu alla, osalenud aktiivselt NATO juhitud õppustel ja arendanud vajalikku taristut. Tugevdame Eesti kaitseväe võitlusvõimet ja tulejõudu, hangime Hollandi jalaväe lahingumasinad CV90 ja USA-st tankitõrjeraketisüsteemi Javelin. Eesti panustab liitlaste kohalolekusse proportsionaalselt ja kuluaarivestlustes tänasid teised riigijuhid Eestit selle eest.
E-teenuste igapäevaste kasutajatena oleme aru saanud, et peale konventsionaalse sõjapidamise on NATO tähelepanu vaja hoida ka uutel ohtudel. Nii kinnitasime Walesis NATO edasiarendatud küberpoliitika ning sõlmisime NATO arendusväejuhatusega kokkuleppe, et NATO ja liitlasriigid saavad hakata kasutama Eesti kaitseväe küberharjutuskeskkonda. See on oluline samm edasi küberkaitse valdkonnas.
Riigikaitse ei too hääli
Tippkohtumisel arutasime riigijuhtidega ka seda, mida tuleb ja saab teha kaitsekulude suurendamiseks. Kiiret populaarsust toovatesse valdkondadesse on valitsustel paraku alati lihtsam investeerida kui riigikaitsesse. Aga see oleks lühinägelik. Eestlastena teame, et me ei saa vendade Johansonide laulusõnade kombel end Peipsi koha pealt lahti lükata. Me teame liiga hästi, et riigikaitsel on hind ja vabadus on hindamatu.
Minu ja minu eelkäijate jaoks on kaitsekulutuste suurus ja selle hoidmine 2%-l sisemajanduse kogutoodangust loomulik miinimum ning seda rõhutasin ma ka teistele riigijuhtidele Walesis. Eestit toodi eeskujuks, kuna peale 2% maksime need kulud, mis olid otseselt seotud Ukraina kriisi puhkemise ja kollektiivkaitse tugevdamisega. Kinnitasin oma kolleegidele, et ükski liitlane ei tohi jääda tulemata, kuna ei ole magamiskohta, hoidlat või harjutusvälja. Ainult nii mõeldes saame teha vajalikke investeeringuid kaitsevõime parandamisse – just sinna, kuhu on kõige rohkem vaja. Me võtame oma riiki ja selle kaitsmist tõsiselt, sest kui me ise ei usu oma kaitsesse, siis miks peaks sellesse uskuma keegi teine.
Üleatlandiline koostöö tänases julgeolekupoliitilises olukorras on kriitiliselt oluline. Seda tuleb hoida ja arendada. Tippkohtumisel vastu võetud kommünikee annab kinnituse NATO-st kui väga olulisest julgeoleku ja stabiilsuse platvormist mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas.
Eesti on alati uskunud tugevasse NATO-sse ning selle nimel on teinud aastaid tööd Eesti poliitikud ja diplomaadid. Minu suur lugupidamine kõigile, tänu kellele saame pärast Walesi kohtumist kinnitada, et meil on nüüd veel tugevam NATO.