Tiit Made avaldas Delfi arvamusküljel loo sellest, kuidas Eestil pole kunagi võimalik jõuda viie kõige rikkama riigi hulka Euroopas või maailmas. Kavalalt rääkis ta absoluutnumbritest ning võrdles Eestit kakssada korda suurema rahvaarvuga USA ning Euroopa suurriikidega.
Loomulikult ei saa Eesti kodanike summaarne rikkus kunagi ligilähedaseks USA kodanike summaarsele rikkusele. Loota, et me oleksime neist keskmiselt 200 korda rikkamad, on absurdi tipp. Arusaamatu, miks vaevus Tiit Made sellisest jaburusest üldse rääkima.
Iga majanduse valdkonda nuusutanud inimene teab, et jõukust mõõdetakse inimese kohta per capita ning ostujõudu arvestades (PPP, PPS). Võrrelda saab ainult võrreldavat. Ehk väga lihtsalt väljendudes — võrdleme riikide elanike reaalseid elatustasemeid.
See huvitab meid ju palju rohkem kui teadmine, et võttes kõik ligi 1,4 miljonit eestimaalast kokku oleme me isegi jõukamad kui 400 000 luksemburglast, mis sest, et elatustasemelt elaniku kohta 3 korda maas.
Reformierakond rääkis enne valimisi ja räägib ka nüüd Euroopa 5 jõukaima riigi hulka jõudmisest 15 aastaga. Tänaseks on meil jäänud 14 aastat.
Selleks peab Eesti majandus kasvama keskmiselt 5,5% kiiremini kui neil, kellest soovime mööda minna. Keegi pole öelnud, et see toimub automaatselt või pingutuseta.
Selle lubaduse täitumise absoluutseks eelduseks on Eestile edu toonud majanduskeskkonna hoidmine, tulumaksu jätkuv langetamine, tööjõuturu paindlikkuse tõstmine (töölepingu seadus!) ning loomulikult pidev uute ideede otsimine majanduskeskkonna parandamiseks (sotsiaalmaksu maksimummäär).
Ka meie stardipositsioon pole ju sugugi halb: Eesti on Eurostati 2007. aasta andmete järgi Euroopa Liidus jõukuselt 20. kohal, Euroopas on meist jõukamad veel Norra ja Šveits.
Meist tagapool on nii Läti ja Leedu kui Ungari, Poola, Slovakkia, loomulikult ka uusimad liitujad Bulgaaria ja Rumeenia (ca 2 korda väiksema jõukusega elaniku kohta).
Meiega ligilähedasel tasemel on „vana liikmesriik” Portugal ja Malta. Kaheteistkümnest uuest liitujast on Eestist jõukamad vaid sloveenid ja tšehhid. Viimase kümne aasta majanduskasvult edestab Eestit Euroopa Liidus vaid Iirimaa, sealhulgas jääb viimase 10 aasta sisse ka Eesti majanduse 0-kasvuga aasta 1998.
Selle asemel, et lubadust kiruda, tuleb möönda, et Eesti elanike tänane jõukus ei ole meie jaoks piisav ning iga eestlase huvides on püüelda jõukuse kasvatamise poole.
Praegustelt ja endistelt poliitikutelt ootame lahmiva kriitika asemel ideid, mis aitavad Eesti majandust ning viivad meile kõigile kasulikule eesmärgile lähemale.