„Soovime tagada aktiivsete tööturumeetmete rahastamise ka siis, kui oleme selleks kavandanud Euroopa Liidu vahendid ära kasutanud,“ ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas tööturuseaduse muudatusi kommenteerides. „Kuna eurovahendid on piiratud, on loomulik, et panustame töötute tööle aitamiseks ka siseriiklikke vahendeid.“
Rõivas ei nõustu ametiühinguliidri Harri Taliga kriitikaga, justkui oleks Töötukassa eelarve töötute väljaõppe rahastamiseks vale koht: „Nagu iga kindlustuse eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord, on ka töötukindlustuse esmane ja peamine eesmärk aidata inimesed tagasi tööle. Ükski töötushüvitis ega -toetus väljaõppe rahastamise suurendamise tõttu ei vähene.” Rõivase hinnangul on töötute jaoks tähtsam teadmine, et tagatakse piisav väljaõppe rahastamine, mitte see, millisel riigieelarve real see raha on.
Rõivas lisas, et parlamendi menetlusse jõudnud seaduseelnõu suurendab aktiivsete tööturumeetmete valikul ja rahastamisel tööturu osapoolte (sh. nii ametiühingute kui tööandjate) rolli.