Mis on lastehoiuraha?
Lastehoiuraha on ühtne üle Tallinna kehtima hakkav eelkooliealistele lastele suunatud toetus, mille eesmärgiks on tagada kõikide Tallinnas elavate eelkooliealiste laste lastehoiu rahastamine. Süsteem ise toimib nii, et kui laps käib lasteaias, edastab linn raha otse lasteaiale. Kui laps on alternatiivsel lastehoiul, on vanemal või teda asendaval isikul õigus taotleda toetus oma nimele.
Milleks on seda vaja?
Lastehoiuraha on vaja eelkõige lasteaiakohtade puuduse vähendamiseks, alternatiivsete lastehoiuteenuste võimaldamiseks ning ka eralasteaedade tekkimise soodustamiseks. Ühtne igakuine rahasumma kõigile lastele annab eralasteaedadele selge tagatise, kuidas linn neid toetab.
Kellele on seda vaja/kes seda saavad?
Lastehoiuraha on suunatud kõigile Tallinna linnas elavatele eelkooliealistele lastele, kelle andmed koos vanemate andmetega on kantud Tallinna rahvastikuregistrisse.
Kes sellest kõige rohkem võidavad?
Kõige rohkem võidavad sellest vanemad, kelle lastel puudub täna lasteaiakoht. Süsteemi rakendumisel käsitletakse Tallinna linna poolt rahaliselt võrdselt nii neid lapsi, kes käivad lasteaias kui neid lapsi, kellel lasteaiakohta pole. Lisaks võidavad sellest ka lapsevanemad, kelle lapsed käivad linna- või eralasteaias. Seniselt 1700,- kroonilt tõuseb pearaha 2500,- kroonile.
Miks on see Reformierakonnale oluline?
Reformierakond on alati seisnud laste ja noorte arengu toetamise eest ja isiku valikuvabaduse eest. Lastehoiuraha annab lapsevanemale võimaluse ise valida, kuidas ta soovib oma last kasvatada. Lastehoiuraha on loogiliseks jätkuks Reformierakonna poolt välja töötatud ning edukalt rakendunud vanemahüvitisele.
Kui vanad lapsed toetust saavad?
Toetuse saamise õigus tekib vanemal pärast vanemahüvitise perioodi lõppemist ja kestab kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või kooli minekuni.
Kui palju on lapsi, kes seda toetust vajavad?
Seda toetust vajavad kõik Tallinnas elavad eelkooliealised lapsed. Tallinnas on koos eralasteaedadega 16 929 lasteaiakohta ja vastavas vanuses lapsi ca 22 000.
Kellele lastehoiuraha eraldatakse?
Kui laps juba käib või läheb lasteaeda, arveldab linn otse lasteaiaga. Kui ei käi, on taotlemise õigus lapsevanemal. Toetuse saamiseks tuleb esitada vastav taotlus koos kuludokumentidega elukohajärgsele linnaosavalitsusele.
Kas lapsehoidjad peavad olema litsentseeritud?
Plaanitav kord näeb ette lastehoiuteenust osutavate isikute registri loomise. Registrisse kandmise eelduseks on see, et lastehoiuteenust osutab kas vastavat kutsetunnistust omav isik või vastavat teenust põhikirjalise tegevusalana osutav äri- või mittetulundusühing.
Kui palju see maksab/kui suur on toetus lapse kohta kuus?
Lastehoiuraha suurus on kuni 2 500 krooni kuus ühele lapsele. Arvestuslikult maksab kogu süsteemi rakendamine Tallinna linnale (arvestades eelkooliealiste laste arvu tõusu 23 000 lapseni) ca 690 miljonit krooni. Selle arvutuse käik on järgmine: 2 500 krooni x 23 000 last x 12 kuud = 690 miljonit krooni.
Täna kulub linnaeelarvest lasteaedadele kokku ca 450 miljonit krooni. See tähendab et võrreldes 2005. aastaga oleks kulude kasv ca 240 miljonit kroon.
Kas selle pealt tuleb maksta makse?
Toetuse pealt toetuse saaja makse ei maksa.
Kuidas see mõjutab linnaeelarvet pikas perspektiivis/kuidas linn kokku hoiab?
Tänu ühetaolisele lähenemisele kõikidele lastele saab linn väga täpselt määratletava kuluartikli, mis võimaldab senisest täpsemalt eelarvet prognoosida nii linna kui lasteaedade poolt. On selge, et toetussüsteemi rakendamine vähendab survet munitsipaallasteaedadele ja pigem õnnestub süsteemi rakendumisel motiveerida erasektorit looma eralasteaedasid. Kui täna on Tallinnas ca 5 000 last, kes ei saa käia lasteaias, kuna kohta pole, siis tähendaks see lahendusena maksimumvariandis linna kohustuseks ca 1 miljard krooni. Selline mõttekäik tugineb teadmisel, et 120 kohalise lasteaia ehitus maksab vähemalt 20 miljonit krooni ja selliseid lasteaedasid oleks vaja kõikide laste mahutamiseks vähemalt 50.
Kuidas on välistatud see, et halvad vanemad võtavad küll raha välja aga ei kasuta seda laste kasvatamiseks?
Raha sihipärase lapsele suunamise ja mittesihipärase kasutamise vältimiseks on ette nähtud kolm kaitsemehhanismi:
1) toetus määratakse läbi linnaosavalitsuse ainult kuludokumentide alusel;
2) linnal on alati õigus kontrollida registrisse kantud isikute vastavust;
3) jätkuvalt töötavad linnaosades lastekaitsetöötajad, kellede tööülesannete hulka kuulub ka kontrolli teostamine kui lastehoidu teostatakse kodus.
Kuhu peab toetuse saamiseks pöörduma?
Kui toetust taotleva vanema laps lasteaias ei käi, siis elukohajärgsesse linnaosavalitsusse.
Kes hakkab kontrollima/järelevalvet teostama?
Järelevalve on jagatud kaheks: lasteaedade üle teostab järelevalvet Tallinna Haridusamet ja nende üle, kes taotlevad toetust oma nimele, linnaosade valitsused.
Kuidas see toetus vähendab lasteaiakohtade puudust?
Lasteaiakohtade puudus väheneb tänu sellele, et lapsevanemal on võimalus valida lastehoiuteenuse osutaja ka väljastpoolt lasteaedade süsteemi, teades.
Lastehoid lihtsamaks. Kiiremini!