Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütles eile erakonna Üldkogul, et nii koduvalla Rae asju ajades kui Riigikogus kolleegidega suheldes näeb ta, et reformierakondlased on valmis KOV valimiste kampaania stardis vinge tempo peale panema.
“Katussõnum “Paremini hoitud Eesti” on minu meelest soe ja puudutab paljusid,” ütles Võrklaev. Ta märkis, et Eesti inimestel on, mida hoida. “Nendes omavalitsustes, kus võimul oleme, saame öelda, et hoiame edasi oma kodukanti, inimesi ja loodust. Seal, kus võimule pürgime saame rääkida, kuidas meie teeme kohalikke asju paremini.”
Võrklaev töötas seitse ja pool aastat Rae vallavanemana ning juhib praegu Reformierakonna Harju-ja Raplamaa ringkonda.
“Julgustan meie piirkondade inimesi rääkima valimiste eel kaasa inimestele olulistes küsimustes, nagu see, kuidas saame kohapeal oma lastele veel paremat haridust ja huviharidust pakkuda,” sõnas Võrkaev. Ta tõi teiste oluliste küsimustena välja perearsti ja psühholoogiteenuse kättesaadavuse, rohepöörde toetamise ning võitluse viirusekriisiga näiteks lasteaedade ja teiste avalike hoonete venilatsioonisüsteemide parendamisel.
“Olen kindel, et teeme sügisel üle Eesti korraliku tulemuse. Et saaksime oktoobris seda ühiselt tähistada, tuleb järgnevad viis kuud tõsiselt pingutada ja töö ära teha. Ikka selleks, et siis oleks võimalus omavalitsuses võimule tulla ja siis veel rohkem tööd teha. Aga kõike seda loomulikult oma piirkonna ja kodukoha heaks,” lõpetas Võrklaev.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaeva Üldkogul peetud kõne täispikkuses
Head erakonnakaaslased
Ma loodan, et kellelgi teist ei ole sellist küsimust nagu mult koalitsioonikõneluste ajal küsis üks ajakirjanik, et kes see Mart Võrklaev selline üldse on ja kust ta välja hüppas. Aga juhul kui mõni selline inimene peaks olema, siis igaks juhuks ütlen, et teenisin 7 ja pool aastat Rae vallavanemana, pärast seda tulin Riigikogusse ja praegu olen seal Reformierakonna fraktsiooni juht.
Niisiis, täna saab neli kuud ja üheksa päeva, kui Reformierakond sõlmis koalitsioonilepingu Keskerakonnaga ja meist sai peaministrierakond. Meie jaoks lõppes sellega ajaloo kõige pikem periood järjest opositsioonis, veidi üle nelja aasta. Mul oli au osaleda koalitsioonikõnelustel läbirääkimisdelegatsiooni liikmena. Sõlmisime väga hea koalitsioonilepingu, mida näitab ka see, et Kaja Kallase valitsus kogus Riigikogus volituste andmise hääletusel 70 poolthäält. Pärast seda usaldati mulle Riigikogu suurima 34 liikmega Reformierakonna fraktsiooni juhtimine, millest nüüd saangi ülevaate anda.
Vaadates korra veel tagasi opositsiooniaegadele, oli meie fraktsiooni võitlusvaim kogu aeg tugev, meie pädevad inimesed käisid välja oma ideid ning juhtisid pidevalt valitsuse vigadele tähelepanu.
Katseid opositsioonist välja tulla tegime mitmeid ning korduvalt oli tunne, et nüüd on võimaluse saamine kohe-kohe käes, kuid siis selgus, et veel mitte. Täna tagantjärele vaadates saab siiski öelda, et iga katse viis meid valitsusse saamisele väikese sammu lähemale. Kõige olulisem aga, et meie võitlusvaim ei raugenud ning meeskond püsis ühtsena.
Üks enim kõneainet tekitanud võitlus oli täna õnneks juba unustuste hõlma vajuv abielureferendumi teema. Meie kindel seisukoht oli, et rahvahääletus sellisel lõhestaval teemal, eriti veel keset rasket kriisiaega, teeb Eestile väga palju kahju. Kasutasime kõiki Riigikogu opositsioonile seadustega ette nähtud vahendeid, et seda takistada. Avalikkuses oli suur diskussioon ja oli neid, kes arvasid, et läksime selle võitluse ja oma küsimustega üle piiri. Jah, oli raskeid hetki, kuid tagantjärgi tarkus on, et mäng vääris küünlaid. Meie edastatud muudatusettepanekud, mis pakkusid referendumile uusi küsimusi, ja nende kirglik kaitsmine Põhiseaduskomisjonis, pikendasid protsessi koalitsiooni kavandatust mitu nädalat pikemaks ning selle finaal langes kokku Keskerakonna ja EKRE tipp-poliitikute korruptsioonikahtlustuste avalikuks tulekuga. Tulemus: juba aprillikuus – täna me teame, et viirusekriisi teise laine absoluutsel tipphetkel – toimuma pidanud referendum jäi ära.
Kui meenutada eelmise valitsuse lagunemist ja uue koalitsiooni sündi, siis need olid pööraselt kiired ning ärevad ajad. Samas oli meie meeskond tugev, olime ennast opositsioonis vormis hoidnud. Läbirääkimiste protsess käis nii, et kõikides valdkondades kogunesid meie ekspertgrupid, kes andsid läbirääkimismeeskonnale kaasa valimisrogrammist lähtuvad eesmärgid, mida me soovisime saavutada. Väga kiiresti selgus paraku ka see, et eelmine rahandusminister oli kirjutanud riigieelarve strateegia ilustamiseks sinna igal aastal sadu miljoneid eurosid tühje kärpeid, mille vastu olid aga ette nähtud reaalsed kulutused. See tähendas, et suurte poliitiliste lubaduste täitmine tuli meil edasi lükata, et riigi rahandus kõigepealt korda teha. Ent enamik neid eesmärke, mis me läbirääkijatele kaasa panime, saime hiljem ka koalitsioonilepingusse. Rohe- ja digipööre, reaalsed sammud eestikeelse hariduse poole liikumisel, keskmise pensioni tulumaksuvabastus ning, ehk kõige olulisemana, kokkulepe, et valitsus suhtub kõigisse eestimaa inimestesse austusega ja ei kasuta võimupositsiooni ära mõne ühiskonnagrupi ründamiseks, need on asjad, mille tõttu saame valitsuse üle päriselt uhked olla.
Kui vaadata ajaloos tagasi, siis pärast üleminekuaegu on raske leida valitsust, kes on pidanud ametisse astuma nii kriitilisel hetkel. Uute viirustüvede tõttu palju kiirema hoo sisse saanud tervisekriis, selle murdmiseks kehtestatud keerulised piirangud, probleemid riigi rahanduses, majanduses ja tööhõives ning üle aasta kestnud võitlusest väsinud ja frustreerunud eesliinitöötajad ja Eesti inimesed, kui vaid mõnda murekohta nimetada. Kaja Kallas nimetas ametisse astudes kriisi ületamist kõnniks kuristiku kohal, kus tuleb hoida tasakaalu viirusega võitlemise ja Eesti võimalikult avatuna hoidmise vahel. Tuleb tunnistada, et märtsi ja aprillikuu jooksul oli hetki, kus tundus, et võimegi sinna kuristikku kukkuda. Aga tänu Eesti inimeste mõistvale suhtumisele ja meie meditsiinisüsteemi hiilgavale tegutsemisele oleme tänaseks jõudnud sinna, kus meid lahutab kuristiku ületamisest vaid mõni samm. Me ei tohi aga veel jalga sirgu lasta, sest viirusekriis maailmas jätkub veel pikalt ja peame senistest kogemustest õppima, et suuta võimalikult palju inimesi suve jooksul vaktsineerida ja sügisel ühiskonda ja eriti haridussüsteemi jätkuvalt nii avatud hoida, kui viirus vähegi lubab.
Nende nelja kuu jooksul on kõigil meil olnud võimalik veenduda, et lisaks peaministrile lähetasime ministeeriumitesse seitse väga pädevat ministrit, kes on oma tööga suurepäraselt toime tulnud. Meie fraktsiooni lisandus aga 8 uut inimest. Meil on jätkuvalt 34 inimesest koosnev, Riigikogu suurim ja minu hinnangul pädevaim löögirusikas, mille iga liikme võib meid kahtluseta esindama saata.
Riigikogu saalis toimuvat vaadates tuleb tõdeda, et mitmed opositsioonierakondade liikmed ei anna endale tihti aru, kus nad on ja kuidas Riigikogu saalis sobib käituda. Lisaks riigi juhtimisele ja õigel teel hoidmisele julgen mina öelda, et meie saadikute õlul on igapäevaselt ka Riigikogu maine ja väärikuse hoidmine. Et meie parlamendi saal oleks avatud ja sisulise debati koht, mitte laadaplats.
Head erakonnakaaslased, annan teile nüüd kiire ülevaate meie esimese istungjärgu väljakutsetest ja töövõitudest:
– Eelmise valitsuse ajal toppas Riigikogu sotsiaalkomisjonis pikalt psühhiaatrilise abi seadus, mis lubas ka alaealistel psühhiaatri poole pöörduda. Meie saadikud panustasid selle seaduse väljatöötamisse opositsioonis ja valitsusse saades tegime selle lastele nii olulise asja ära.
– Samamoodi toppasid ministeeriumites aastaid korruptsioonivastase organisatsiooni GRECO soovitused, mis muuhulgas seadsid sisse huvide deklareerimise kohustuse poliitilistele nõunikele. Ka see algatus on täna seaduseks saanud ja oleme astunud esimesed sammud ka mitme teise korruptsioonivastase algatusega.
– Vaid kuu ajaga läbis Riigikogu menetluse 645 miljoni eurone lisaeelarve, millega valitsus pakkus leevendust piirangutest pihta saanud ettevõtetele. Jälgisime seda, et kehtestatud meetmed oleksid seekord tõesti sihitud enim kannatanud valdkondadesse, raha jõuaks majandusse kiiresti ja meetmed oleksid ajutise iseloomuga.
– Kriisi leevendamisega oli väga otseselt seotud ka Euroopa Liidu taastrerahastu hääletus, mida opositsioonierakond EKRE hakkas kõige otsesemalt takistama. Kuigi Eesti ekspertide seas pole vaidlust, et tegemist on kõigiti seadusliku lahendusega, millega jõuab Euroopa ja veel olulisemana Eesti majandusse sadu miljoneid kriisi lahendamiseks mõeldud eurosid, plaanisid meie oponendid selle eelnõu menetlemist lõputult venitada. Seetõttu sidusime selle valitsuse usaldushääletusega ja tegime teoks.
– Palju vastuolusid tõi ühiskonda täheühend NETS ehk valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Tegelikult polnud selles midagi erilist, lihtsalt Terviseamet sai võimaluse piirangute kontrollimiseks tervisekriisis politseid appi kutsuda. Mõned jõud, kellele Eesti huvid ei ole esmatähtsad aga kasutasid situatsiooni ära, et külvata ühiskonnas hirmu väljamõeldud ohtude ees nagu politseiriik. Meie taktika Riigikogus oli kaasata seaduse loomisesse võimalikult palju opositsiooni ja teha kõigile selgeks, et ringlevad hirmujutud on üle paisutatud. Saime opositsiooniga kokkuleppele ja käisin isiklikult ka meeleavaldajatega suhtlemas, et nende hirme maha võtta. Me muidugi jäime eriarvamustele, aga ma loodan, et tänaseks näevad kõik, et mingit politseiriiki selle seaduse vastuvõtmisega meil ei sündinud. Pigem vastupidi, see näitab, et politsei tegutseb meil rangelt seaduse alusel ja arvestades kõigi oma sammude proportsionaalset mõju.
Nagu ma juba ütlesin, on meil Riigikogus väga tugev ja toetav meeskond, kelle töö tulemusena me need töövõidud oleme saavutanud ja ma tahan vähemalt osa neist ka siin teie ees välja tuua.
Alustame Riigikogu aseesimehest Hanno Pevkurist, kes hoolimata riigikogule uuest kaugtöö vormist ja opositsiooni tihti öötundidesse kestnud venitamistaktikast on juhtinud parlamendi istungeid tasakaalukalt ja väärikalt ning sõlminud mitmed olulised kompromissid Riigikogu juhatuses ning ka opositsiooniga.
Põhiseaduskomisjoni juhib Toomas Kivimägi, kelleta poleks kindlasti sündinud kompromiss NETSi osas, aga ka lahendus erikomisjonide koosseisude muutmisega ja veel päris mitme põhiseaduskomisjonist läbi käinud vastuolulise teemaga. Toomas teeb oma komisjoni tööd tasakaalukalt ja on selle eest kiita saanud ka opositsioonilt.
Keskkonnakomisjoni juhi Yoko Alenderi käe all sai seaduseks eelmise koalitsiooni ajal jaanipäevast sahtlis seisnud pakendi ja jäätmeseadus, mis lükkab hooga kogu jäätmereformi. Yoko juhtimisel vaatame ka seda, et rohepöörde tegemine Eestis õiged tuurid sisse võtaks, meil on selleks kasutada rekordiliselt investeeringuid.
Välis- ja julgeolekuteemadel juhib meie tegevust Riigikogus Marko Mihkelson, kellel on keeruline ülesanne hoida neis teemades Eestile tavapärast konsensuslikku joont. Me võime parlamendis omavahel tuliseid debatte pidada, siis julgeolekuteemades peame Eestist väljapoole kõnelema ühise häälega. Ja kuigi opositsioonist paiskub aeg-ajalt välja ka teistsuguseid ideid, on Marko sellega toime tulnud.
Majanduskomisjoni juhib Kristen Michal, kes seisab selle eest, et Eesti saaks maailmaga paremini ühendatud ja meie parempoolne ja liberaalne maailmavaade paistaks välja kõigi majandusteemaliste otsuste juures. Et ta selle kõige kõrvalt jõuab juhtida ka erakonna volikogu ja olla suurepärane Tallinna linnapeakandidaat, on veel eriti imetlusväärne.
Euroopa Liidu asjade komisjoni veab meie raudvara Siim Kallas. See on tegelikult eriti vastutusrikas roll, sest uskumatu küll, aga Riigikogus on mõned inimesed hakanud täiesti tõsimeelselt rääkima, et Eesti peaks Euroopa Liidust lahkuma. Meile selline jutt muidugi absoluutselt ei sobi ja Siimu eestvedamisel seisame sellele igal võimalikul viisil vastu. Selle asemel püüame kaasa rääkida Euroopa Liidu tuleviku üle otsustavas Euroopa tuleviku konverentsil.
Ja loomulikult pean kiitma Jürgen Ligit, kes ameti poolest ohjab süvariiki julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjoni juhina, tegelikult aga räägib kaasa kõigi meile oluliste teemade lahenduste leidmisel ja nende avalikkuses selgitamisel: rahandusest ja Euroopa Liidust eestikeelse hariduseni välja.
Fraktsiooni juhtimisel on mulle asendamatuks abiks meie aseesimehed, Erkki Keldo, kes äsja ka teie ees erakonna peasekretäri rollis kõne pidas ja Heidy Purga. Ja loomulikult tänan ka fraktsiooni töökat nõunike meeskonda Marilin Roometi juhtimisel, kes töötavad igapäevaselt, et meie saadikud saaksid keskenduda oma töös kõige olulisemale ehk oma valijate esindamisele.
Head võitluskaaslased!
Järgmine suur katsumus, mille võitmiseks peame lähikuudel tõsiselt pingutama, on muidugi täna stardipaugu saavad kohalike omavalitsuste valimised. Nii oma koduvalla Rae asju ajades kui Riigikogus kolleegidega suheldes näen, et meie inimesed on valmis kohe KOV valimiste stardis vinge tempo peale panema. Selle korra katussõnum “Paremini hoitud Eesti” on minu meelest soe ja puudutab paljusid. Meil on mida hoida. Nendes omavalitsustes, kus võimul oleme, saame öelda, et hoiame edasi oma kodukanti, inimesi ja loodust. Seal kus võimule pürgime, saame rääkida, kuidas meie teeme kohalikke asju paremini. Kindlasti on meie ülesanne sama sõnumit meeles pidada ja seda kanda ka igapäevatööd tehes valitsuses, omavalitsustes ja riigikogus.
Endise omavalitsusjuhina olen ka täna KOV valimistega tihedalt seotud, juhtides nii Reformierakonna Rae piirkonda ja vedades eest kampaaniat Harju-ja Raplamaa ringkonna juhina.
Julgustan meie piirkondade inimesi rääkima valimiste eel inimestele olulistes küsimustes nagu see, kuidas saame kohapeal oma lastele veel paremat haridust ja huviharidust pakkuda.
Kuidas saame omavalitsustena toetada perearsti ja psühholoogiteenuse kättesaadavust? Kriisi tingimustes vaimse tervise probleemid on varasemast oluliselt teravamalt esile tõusnud ja ühiskonnas on palju neid, keda peaminister nimetab nähtamatuteks ohvriteks.
Mida saame omavalitsustes ära teha rohepöörde õnnestumiseks? Nii elanike teadlikkuse kasvatamisel, omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks muutmisel, lasteaedade ja teiste avalike hoonete ventilatsioonisüsteemide parendamisel, et viirus tulevikus nii lihtsalt levida ei saaks.
Kuidas seista korras teede ning kergliiklusteede rajamise eest, et soodustada jalgsi ning rattaga turvaliselt liikumist ja autostumise vähendamist.
Meil on piirkondades tublid inimesed ja head meeskonnad, olen kindel, et teeme sügisel üle Eesti korralikud tulemused. Et saaksime oktoobris seda ühiselt tähistada, tuleb järgnevad viis kuud täiega pingutada ja töö ära teha. Ikka selleks, et siis oleks võimalus oma omavalitsuses võimule tulla ja siis veel rohkem tööd teha. Aga kõike seda loomulikult oma piirkonna ja kodukoha heaks.
Jõudu selleks!
Aitäh ja meeleolukat üldkogu jätku kõigisse piirkondadesse, kus olete ekraani taga või oma inimestega koos!
Naudime suve ja hoiame tervist!