Head sõbrad,
2010. aasta oli Eesti jaoks erakordne. Me täitsime oma suure, kauaoodatud eesmärgi. See eesmärk on nõnda suur ja nii tähtis, et selle kõrval kahvatub isegi euro.
Ma julgen öelda, et 2010. aasta oli Eesti riigi jaoks parim iseseisvuse taastamise järgne aasta: peale kahtkümmet aastat sündis Eestis lapsi nii palju, et meie iive pöördus positiivseks. Oleme taas kasvav riik selle kõige tähtsama – oma laste arvu poolest.
Oma lastele saame pakkuda parimat elukeskkonda, haridust ja võimalusi unistused täide viia ainult siis, kui riigi majandus seisab kindlatel jalgadel. Ja alanud aastal teatakse üle Euroopa, et Eesti majandus seisab kindlatel jalgadel.
Eesti riigi rahandus on maailmas tähelepanu all. Kuidas see on võimalik, küsivad nad. Kuidas saavutas endine idaploki riik selle, et nende majandus mahub konservatiivse eelarvepoliitika kitsastesse raamidesse ka peale suurimat majanduskriisi, mida maailm viimase 80 aasta jooksul on näinud.
Eesti rahval on põhjust olla uhke. Oleme täitnud oma suuri eesmärke kõrvalt vaatajatele justkui muuseas – Euroopa Liit, NATO, Schengeni viisaruum, OECD. Ja nüüd euro.
Täna on esimene päev, kui Eestis käibiv valuuta on üksnes euro. Õnnitlen meid selle uue ajastu kättejõudmise puhul!
Olen kindel, et see tähis märgib kuulsa nooreestiliku unistuse tõekssaamist – oleme eestlased, aga oleme saanud ka eurooplasteks.
Usun, et mitte ükski sajanditagune idealist ei võinud tegelikult aimata, kui suur on olnud selle loosungiga võetud ülesanne. Toona vajati siinmail eurooplust kui sõõmu värskendavat õhku. Euroopa par excellence oli peaaegu kättesaamatu ihalus.
Täna aga, võib öelda, algabki Euroopa juba Eestist. Algab siitsamast.
Eesti, Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel. – Need iseseisvusmanifesti sõnad on õiged ka täna.
Täname Eesti krooni, mis meid 19 aastat truult teenis, kindlana püsides ja oma vahetuskurssi alul Saksa marga ja hiljem Euroopa euro suhtes hoides.
Nüüd on Eesti saanud ise juba nii tugevaks – ka kõikide teiste euroriikide silmis, kõikide kõnetute-kalkide kriteeriumidegi järgi – et pole enam mingisugust tarvidust vahendatud finantsvääringu ja 15,6466-se korrutustehte järele.
Ning pidagem silmas, et euro on ka meie raha. Euro on Eesti raha. See on väga lihtne ja väga tähtis tõdemus.
Kuidas euro tuli?
Mõned arvavad, et meie Jürgeniga higistasime, ööd otsa üleval, vedasime eelarvel otsi kokku, arvutasime, eurokalkulaatorid käes.
Ei, Eesti rahvas tegi euro. See on meie kõigi ühine saavutus, mis lubab meil Euroopas rinna kummi ajada ja öelda – meie rahandus on korras.
Täname Siimu, kes Eestile kasu toonud rahasüsteemi üles ehitas. Aga krooniaja nostalgia ei tohiks summutada uhkustunnet euro üle. Kasutame seda, mida euro meile toob: uued investeeringud, uued töökohad, uued palgatõusud. Euro on uskumatult suur saavutus ja teeb au igale eestlasele.
Omaette tunnustamist vajab sujuv üleminek eurole. Ma tänan meie koalitsioonipartnereid ja Riigikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuste asutusi, Eesti ettevõtteid ja inimesi.
Kuigi pööripäevast on möödas alles kaks nädalat, julgen juba öelda: tõenäoliselt on tegemist kõige paremini korraldatud rahavahetusega terves eurotsoonis.
Milline on Eesti tänane positsioon maailmas?
Ahistava võlakoormata, vabalt hingaval majandusel on üks omadus – kasvada. Nii on Eestile ennustatud alanud aastaks Euroopa Liidu kiireimat majanduskasvu. Meie majandus on heas seisus, tööstustoodangu mahud kasvavad, ekspordinumbrid suurenevad.
Äsja tuli uudis, et Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksis tõusime viie kõige vabama Euroopa riigi hulka. Kas see tähendab, et edasi on rahulik purjetamine?
Kahjuks ei. Globaalne kriis pole veel lõplikult möödas ja meie ümber on palju riske, mida ei tasu alahinnata. Suurriigid peavad ühel hetkel lõpetama oma riiklikud stiimulpaketid. Õhus on mitmete riikide võlakriisid.
Toorainete hinnad maailmaturul on tegemas aina uusi rekordeid ja loomulikult mõjutab see ka inflatsiooni Eestis. Need ja mitmed teised ohud ei kao kuhugi. End lõdvaks lastes on tänane korras majandus homne ajalugu.
Kõikides Euroopa Liidu riikides on täna vajadus tervel mõistusel põhineva kindlakäelise rahanduspoliitika järele. Värske euroala liikmena ja ühena otsustajatest peab Eesti olema siin eeskujuks. Ma kinnitan – kuni Reformierakond on valitsuses, püsib Eesti rahandus korras. Selles võib kindel olla.
Meie majanduses on kevad, kuid nagu looduseski, ei ilmuta kevad end samal hetkel kõikjal. Mõned lumehanged vajavad rohkem aega, et sulada. Kriis tööturul ei ole läbi. Ma möönan, aasta jooksul on tööpuudus langenud prognoositust kiiremini. Kuid me ei saa rääkida Eestis kriisi lõppemisest seni, kuni tööpuudus püsib jätkuvalt kõrge.
Struktuurset tööpuudust ravib kõige kindlamalt ümberõpe ja täiendkoolitused. Tööpuudust aitavad leevendada ka need 260 miljonit eurot, mis saame Kyoto saasteühikute müümisest.
Nende rohelisest majandamisest teenitud eurodega, endises vääringus nelja miljardi krooniga, luuakse kortermajade soojustamise ja riigihoonete renoveerimise käigus hulganisti töökohti.
Eestisse tehtavad välisinvesteeringud kasvavad, meie ettevõtted laienevad uutele turgudele ja loovad aina rohkem uusi töökohti seepärast, et siinne keskkond on ettevõtlust soosiv.
Eesti võlakoormus on väikseim Euroopa Liidus ja samal ajal ulatuvad meie reservid 10%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Riigieelarve defitsiit on väike. Oleme liikumas kindlal sammul tasakaalu poole.
Me oleme näidanud, et hoiame konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetest kinni mitte ainult siis, kui see on lihtne, vaid ka siis, kui see on raske.
Usun, et siin saalis olijad teavad: rääkides 2011. aastal riigirahandusest on paganama uhke olla reformierakondlane! Hästi kulutajaid leiab igast erakonnast, aga maailma parimaid rahandusministreid… kui teistel on siin kohal tühi pink, siis meil on neid mitu.
Aivar Sõerd, kes võitles buumi ajal lugematute kulutamissoovidega ning kes peab saama osa tänust, et Eestil on meid kriisis hästi aidanud reservid.
Ja loomulikult Jürgen Ligi, kelle näpujäljed on eurol ja kelle kloonimist arutatakse ilmselt tõsiselt nii mõneski Euroopa lõunapoolses riigis.
Head sõbrad.
Valimiste eel on erakondade seas neid, keda rõõmustaks, kui leviks ebakindlus. Nad naudiksid, kui majandus kõiguks.
Mäletame ju, kui palju jagus skeptikuid, kelle sõnul ei saanud me olla kindlad, kas suudame euro kasutusele võtta. Nad ütlesid, et ärge uskuge roosade prillidega tulnukat.
Nad hirmutasid inimesi öeldes, et me ei pääse krooni devalveerimisest. Nad ütlesid, et valitsus ei pääse pensionide kärpimisest. Nad ütlevad seni, et Eestist ei saa kunagi Põhjamaa tiigrit.
Nad ütlevad, et me ei saa. Aga meie ütleme: võid kindel olla.
Reformierakonnal on järgmisel valitsemisperioodil neli peamist väljakutset:
Kõige alus on tugev majandus. Peame hoolitsema selle eest, et Eestis oleks Põhjamaade parim ettevõtluskeskkond. Mida tugevam on meie majandus, kõrgem tootlikkus ja õitsvam ettevõtluskeskkond, seda jõukamalt me elame.
Lihtne on lubada, aga kust selleks raha tuleb? Ma olen sirvinud teiste erakondade programmilisi seisukohti, nii palju kui neid teada on. Ja teate, mis on suurimaks erinevuseks nende teiste ja meie, Reformierakonna, programmi vahel?
Olgu see töötuskindlustusmaksu vähendamine või ringiraha kehtestamine, ainult meie programmis on iga lubaduse juures mõeldud ka mündi teisele poolele – kust selleks raha tuleb.
Kunagi pakkus koalitsiooniläbirääkimistel üks meie partneritest siiralt, et nemad tegelevad kulude poolega ja las Reformierakonna hooleks jääb tulude leidmine.
Endiselt leidub neid, kelle arvates riigieelarve tulude pool trükitakse Stenbocki maja keldrites. Ma ei imestaks, kui erakonnad on oma valimislubaduste juures juba arvestanud, et nagunii on Reformierakond valitsuses, küll siis nemad hoolitsevad eelarve tasakaalu ja riigieelarvesse tulusid toova õitsva majanduskeskkonna eest.
Jah, me oleme tõesti seda alati teinud. Viimase nelja aasta jooksul on kahtlemata suurim areng olnud nõukogudeaegse tööseaduse asendamine Euroopa ühe liberaalseima töölepinguseadusega.
Ka see on üks oluline põhjus, miks Eestis on tööpuudus vähenemas prognoosidest kiiremini ning majandus pöördunud tugevale kasvule.
Eraisikute väärtpaberite investeeringute maksuvabastus, optsioonide maksuvabastus ja lugematud e-riigi arendused, nagu E-äriportaal ja ettevõtte asutamine 15 minutiga – need kõik on osa sellest Reformierakonna eestvedamisel loodud kindlast keskkonnast, milles majandus saab õitseda.
Mu sõbrad, meie töö ei ole lõppenud. Tööjõukulud on ettevõtluses sageli A ja O.
Tööjõu maksukoormuse vähendamine on üks esimesi samme, mida eelarveliste võimaluste tekkides astuma peame. Sinna hulka kuuluvad töötuskindlustusmaksu määra vähendamine, sotsiaalmaksule lae panemine, tulumaksumäära vähendamine koos maksuvaba miinimumi tõstmisega ning erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt.
Me jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksu kehtestamise.
Astmeline tulumaks pidurdab inimeste ettevõtlikkust ja kehutab neid oma maksutulusid varjama või Eestist välja suunama. See aga mõjutab negatiivselt kõigi riigilt tuge ootavate Eesti inimeste – perede, pensionäride ja üliõpilaste – tulevikuväljavaateid.
Reformierakonnaga võid kindel olla, et astmelist tulumaksu ei tule.
Madalad maksud, ettevõtte tulumaksuvabastus ja ühetaoline maksusüsteem on Eesti majanduskasvu vundament. Me kaitseme seda, mis on ennast tõestanud. Hoiame neid väärtusi, mis pakuvad Eesti majandusele kindlust ja jätkame liikumist konkurentsivõimelisema majanduse ja kõrge tootlikkusega töökohtade poole. Nii meelitame ligi investeeringud, rahvusvahelise äri, uued töökohad ja jõukuse.
Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eelduseks on haritud inimesed. Taas näitasid Eesti hariduse jõudu meie koolinoored, kes kuuluvad absoluutsesse maailma tippu PISA uuringute järgi.
ÜRO inimarengu aruande järgi oleme hariduse poolest 173 riigi hulgas – kaheksandal kohal. Eesti kulutab haridusele 6,7 protsenti SKTst, mis on üks kõige kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus.
Elukestvas õppes osalemine on kasvanud hooga. Kuid haridusetempel on üks neist, mis iial valmis ei saa. Seepärast on Reformierakond seadnud kvaliteedi oma hariduspoliitika läbivaks eesmärgiks. Parimal tasemel haridus on meie ainus võimalus püsida edukalt rahvusvahelises konkurentsis töökohtade ja investeeringuraha pärast.
Põhjamaine kvaliteet peab olema tagatud alates igale lapsele garanteeritud lastehoiuteenusest kuni rahvusvahelises konkurentsis eduka kõrghariduseni. Me võlgneme seda oma lastele.
Kui hoiame keskkonna oma ettevõtete arengut soosivana ja viime läbi kvaliteedireformi hariduses, kasvatades sellega konkurentsivõimet, kasvavad nii palgad, pensionid kui peretoetused. Selles võib kindel olla.
Tugev majandus on võimas vahend tähtsaima eesmärgi täitmiseks – et meid saaks palju. Teaduslik analüüs kinnitab: vanemahüvitis on otseselt suurendanud sündivust, pakkudes noortele peredele kindlustunnet, et lapse saamine ei tähenda automaatselt kaotust elatustasemes.
Paljud teist teavad, kui väga ma armastan numbreid. Ja ma saan kinnitada, et Eesti 2010. aasta sündimusnäitajad on kõige ilusam statistika, mida mina iial näinud olen. Kordan veel – 2010. aastast on Eesti iive positiivne.
Eestlased elavad üha tervemalt ja vastutustundlikumalt. Vanemahüvitis, riiklik viljatusravi programm, kaine mõistus liikluses, tule- ja tööohutusele tähelepanu pööramine. Need on mõned põhjustest, miks meid on täna rohkem kui aasta tagasi.
Olen veendunud, et sündivus jätkab suurenemist, kui suudame – ja me suudame – kasvatada noortel peredel veel enam kindlustunnet. Eestil on vaja jälle oma beebibuumi.
Pere on kõige tähtsam. Sest oma perele võib alati kindel olla. Ja just kindlust kasvatava keskkonna loomist jätkab Reformierakond ka järgmise nelja aasta jooksul.
Kindlust vajavad ka meie eakamad. Mul on hea meel, et oleme suutnud seda pakkuda.
Alles eelmiste Riigikogu valimiste ajal, 2007. aastal oli keskmine vanaduspension 200 eurot. Praegu, vaatamata masule, on pensioni suurus üle 300 euro. Jah, pensionid on kasvanud nelja aastaga 50%!
Keskmise pensioni osatähtsus keskmisest brutopalgast on esmakordselt ületanud 40 protsendi piiri, mida peetakse Euroopas oluliseks näitajaks.
Aastail 2005-2009 suurenes suhtena sisemajanduse kogutoodangusse riiklike pensionite kogusumma 6 protsendilt 9,1 protsendini!
Viimane number on muide isegi kõrgem kui vastav võrreldav näitaja Rootsis, kus see on sealse statistika aastaraamatu värskeimate andmete järgi poolteist protsendipunkti madalam.
Kui Reformierakond tagab Eestile stabiilse majanduskasvu, tähendab see kindlat pensionitõusu ka tulevikus. Oleme oma tegudega tõestanud, et Reformierakonna juhitud valitsus pensione ei kärbi.
Vastupidi. Ajalugu räägib enda eest. Reformierakond on enim valitsusvastutust kandnud erakond iseseisvuse taastamise järgses Eestis. Reformierakond on kuulunud valitsusse seitsmel korral. Ja iga valitsuse ajal, kuhu on kuulunud Reformierakond, on tõusnud ka pension. Kui Reformierakond on valitsuses, siis pensionid tõusevad, ka selles võib kindel olla.
Neljas vääramatu eesmärk Reformierakonnale on vaba ja väärika omariikluse hoidmine. Oma riik vajab kindlat hoolt, et ta ei pudeneks liivana sõrmede vahelt.
Ma ei taha pikemalt peatuda idarahaskandaalil. Ma ei taha arutada küsimuse üle, kas endiselt KGB ohvitserilt on õige küsida kolm miljonit eurot valimiskampaaniaks, või milliseid vastuteeneid see oleks eeldanud.
Väärtustega ei kaubelda. Riiki ei reedeta. Kordan kindluse mõttes veelkord: mina Edgar Savisaarega koostööd ei tee!
Head erakonnakaaslased.
Eesti riigi rahandus on korras, majandus on kasvamas, kuid ohud pole kadunud. Lapsi sünnib aina rohkem, kuid meid on endiselt vähe. Eestlaste elatustase on parenenud jõudsalt, kuid Põhjamaade tasemeni veel ei ulatu.
Hoolitsemine meie majanduse, meie perede, meie eakate ja meie riigi eest ongi Reformierakonna neli kõige tähtsamat väljakutset järgmisel neljal aastal.
Keegi teine ei vii meie eest ellu Reformierakonna programmi. Selleks peab olema jõudu meil, et saavutada parim tulemus valimistel.
Ma tean, et täna on siin Estonia kontserdisaalis palju selle aasta jooksul erakonnaga liitunud inimesi. Tere tulemast Reformierakonda. Ja jõudu tööle.
Head reformierakondlased, meie töö ei ole lõppenud.
Me peame muutma Eesti majanduskeskkonna Põhjamaade parimaks, et anda kindlustunnet meie peredele, et kasvaksid palgad ja pensionid. Et kasvaks Eesti rahvas.
Elagu Eesti!