Reformierakonna blogi: Mehed, meie hobused põlevad

Arvamus
|
27.08.2019

Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni asejuht

Amazonase hiigelpõleng ei ole mingi kauge „nende asi“. Kõrvulukustav vaikus, mida meie valitsusest ühe viimase aja suurima keskkonnakriisi kohta kosta on olnud, iseloomustab kahjuks teravalt praegust Eesti võimupoliitikute suhtumist kõigisse tulevikuprobleemidesse. „Las minna, sest kui mõju kätte jõuab, pole enam meie vastutada“ — nii võiks kokku võtta EKRE valitsuse poliitikad nii keskkonna-, pensioni-, eelarve-, kui välispoliitikas.

Miks on Brasiilia vihmametsade põleng nii valus teema ja miks peaks iga tulevikust hooliv valitsus sel teemal sõna võtma? Sest Amazonase vihmametsad (millest lõviosa asub just Brasiilia territooriumil) on ajalooliselt sidunud suure osa kogu maakeral õhku paisatavast CO2st ja tootnud olulise osa kogu maakera hapnikust. Sellisel moel on just vihmametsade süsinikuheite sidumise suutlikkus aidanud kliimamuutuste kiirenemise vastu. Pole vihmametsi, pole enam ka seda suutlikkust. Mitte ilma asjata ei ole Amazonase vihmametsi nimetatud maakera kopsudeks. Kuidas ilma kopsudeta pikaajaliselt toime tulla, see katse aitaks ilmselt mõista teema olulisust, aga mul ei ole südant toda katset soovitada isegi mitte meie valitsusele. Lisaks. Need metsad on kogunud endasse süsiniku väga pika aja jooksul. Metsad on hinnanguliselt vähemalt 55 miljonit aastat seal seisnud. Kogu see biomassi talletunud süsinik vabaneb nüüd korraga ja paiskub õhuookeani, kiirendades edasist soojenemist veelgi.

Lopsakad vihmametsad pole lihtsalt tore koht, mida on ilus vaadata. Need on oma liigirikkuselt terviklik unikaalne kooslus. Teadlased on hinnanud, et kui Brasiilia vihmametsade terviklik ökosüsteem tules hävib, võtab taastumine varasemas liigirikkuses ja terviklikkuses aega kuni 10 miljonit aastat. See, nagu The Atlanticu ajakirjanik Rober Meyer oma paari päeva taguses loos märkis, on 33 korda kauem, kui Homo sapiens on maakeral eksisteerinud.

Kas Brasiilias toimuv pole mitte looduse eneseregulatsioon? Ei ole. Niisked vihmametsad ei sütti iseenesest. Isegi mitte sellise kuumaperioodi järel, mida sel aastal Brasiilias näha sai. Põlengute ulatus ja rohkus (Brasiilia Amazonases üle 35 000 põlengu) on seotud intensiivse metsaraidega, mis Brasiilia uue, paremäärmusliku presidendi ajal uuesti hoo sisse sai. Selle aasta jaanuarist alates on vihmametsade raiumine kasvanud Brasiilia enda andmetel eelmiste aastatega võrreldes 80%. Tühjaks raiutud maa-ala pannakse põlema, et seda sellisel moel põllumajanduseks ette valmistada. Sageli hooletult ja ilma igasuguseid reegleid järgimata ette võetavad põletamised levivad algsetest piiridest üsna hõlpsalt edasi. Tulemust näeme lõõmava metsa näol juba kolmandat nädalat.

Miks peaks Eesti või ükskõik millise teise Euroopa riigi valitsus üldse sel teemal sõna võtma ja sekkuma? Sest mõju, mis intensiivse vihmametsa raiumisest mõjutet massiivsete põlengutega kaasneb, puudutab reaalselt kogu maakera. Ja kui perekond Helmetel just mingeid muid värskeid andmeid pole, siis planeet Maad on meil täpselt üks. Paralleeliks tasub mõelda näiteks olukorrale, kus Eestis asuks suur osa kogu maakera puhta vee varust. Kujutame ette, et meil oleksid juhtumisi võimul tegelased, kes laseksid lühiajalise sisepoliitilise huvi ajel kogu selle varu ära solkida. Kas keegi arvab, et see ainult meie mure?

Brasiilia Amazonase olulisust mõistvad organisatsioonid on juba nädal tagasi palunud kõikidelt valitsustelt ja riikidelt kõva hääle tegemist. Mis sellest kasu on? Arvestatava surve loomine Brasiilia populistist riigijuhile ja teadlikkuse, üleilmsete protsesside omavahelise seotuse mõistmise kasv. Ilma selle viimaseta pole kliimamuutuste vastu võimalik saada. Soome valitsuse liikmed on juba Prantsuse riigipeaga koos kutsunud üles boikoteerima Brasiilia lihatooteid ja lõpetama nende impordi, sest just veiste kasvatamine (soja tootmise kõrval) on peamisi põhjuseid Brasiilia vihmametsade hävitamisele ja selle põllumaaks pööramisele. Kas ei oleks aeg Eesti valitsusel tukkumine lõpetada ja nädalaid pärast kriisi algust ka oma seisukoht kujundada?

Need hobused, mis praegu põlevad, ei ole „nende“. Need on meie. Eelkõige meie järgmiste põlvkondade omad.

Avaldatud 26. augustil 2019 Delfis

Jälgi autorit sotsiaalmeedias:

Mehed, meie hobused põlevad was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt