Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme ja Reformierakonna haridusprogrammi töörühma eestvedaja Lauri Luige sõnul kannab eestikeelse õppe osakaalu suurendamine endas selget eesmärki aidata eesti keelt veel mitte nii hästi oskavatel inimestel Eesti ühiskonnas paremini hakkama saada ja läbi lüüa.
„Eesti keel on meie riigikeel ja selle hea oskus on üks oluline tegur, et Eestis hästi hakkama saada ning elus edu saavutada. Veel enam – see on eesti rahvuse kestmise huvides,” märkis Luik.
„Seetõttu pean oluliseks, et ka Tallinna linn teeks võimalikult kiirelt ära oma tegemata töö ning suudaks pakkuda siinsetele vene keelt kõnelevatele noortele kvaliteetsel tasemel õpet meie riigikeeles,” ütles Luik.
„Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Yana Toom teeb vene keelt kõnelevatele noortele karuteene, kui nõuab, et 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminekut veel kolme aasta jagu edasi lükata. Mida varem saavad noored riigikeeles suhtlemise selgeks, seda parem on neil tulevases elus siin hakkama saada. Noored ei tohi kannatada Tallinna linnavalitsuse tegemata töö pärast,” lausus Luik.
„Ajakava 60 protsendi ulatuses eesti keelele ülemineku osas pandi paika juba viis aastat tagasi. Üleminek on olnud järk-järguline just seetõttu, et kõigil osapooltel oleks piisavalt aega muutustega kohaneda. Riigi süüdistamine oma tegemata töö arvelt on alusetu. Iga oma elanikest hooliv omavalitsus peaks olema võimeline viie aasta jooksul vajalikud ettevalmistused tegema,” toonitas Luik.