Natuke rohkem kui 170 päeva pärast on valimised. Valitakse neid, kes järgmised neli aastat juhivad Eesti vabariiki. Loodetavasti valitakse mitte viimase 170 päeva skandaalikeste ja tantsu- või laulusaadete tasemel (mitte, et mul tantsu- või laulupoliitikute vastu midagi oleks), vaid ikka selle järgi, mida järgmise nelja aasta jooksul teha tahetakse.
Valimistel on kõigil erakondadel ette näidata oma senised teod ja tegematajätmised.
Reformierakonna suurimaks saavutuseks pean riigi juhtimist läbi kriisi, jäädes olulistele väärtustele kindlaks.
Väärtustel põhinev poliitika
Oluliste väärtuste all pean silmas näiteks vähemkaitstute eest seismist. Näiteks see, mis tundus rasketel hetkedel paljudele vältimatu – me ei kärpinud eakate pensione. Ja meenutame, kuidas õhtused uudised ja lehepealkirjad koos „ekspertidega” pensionite vähendamist ainuvõimalikuks pidasid. Mul on hea meel, et me seda kõige kiuste ei teinud.
Oluline väärtus on kindlasti konservatiivne ja kokkuhoidlik maksumaksja raha kasutamine. Riigis võeti eesmärgiks kärpida mitte investeeringuid, vaid just igapäevasemaid kulutusi ja palku. Viibisin hiljuti vaba majanduse lipulaevas USAs, kus kohtudes maailma majandusvabaduse indeksi koostajatega tekkis diskussioon. Nad väitsid, et olukord, kus Eesti Vabariigi peaminister kaotas 2009. aastal 20 protsenti oma palgast, olnuks neil mõeldamatu.
Ja küsimus pole peaministri palgas, vaid selles, kuivõrd tänulikud Eesti riigimehed peavad olema Eesti rahvale, et saime koos vajalikud otsused tehtud ja masu murtud. Kui poleks olnud sellist ühtsust riigis, olnuks see mõeldamatu.
Oluline väärtus on ka riigi sekkumisega mitte liialdamine. Kui majanduses läheb paremaks, et taha keegi kuuldagi sellest, et riik peaks ühel või teisel elualal sekkuma oma kodanike ellu. Keerukamal ajal oli seda ootust rohkem, kuid Eestis leiti tasakaal, mis ei tekita häbi üheski vaba majanduse apologeedis. Samal ajal, kui teised riigid maksavad suuri laene tagasi, võib Eesti selle võrra alandada maksukoormust või pakkuda paremaid sotsiaalteenuseid.
Väärtustest tulenev poliitika on minu jaoks see, mis eristab politikaane, kes teevad poliitikat uudiste nimel ja neid, kes riigimeestena on nõus ka ise kriisides raskust kandma. Vaba Eesti kodanikuna on mul hea meel, et me seda suutsime ja valitsus sai hakkama.
Valikud tasuks teha arukalt
2011. aasta märtsis toimuvatel valimistel on palju teemasid, kuid valikut tehes peaks iga arukas inimene küsima, mis on selle või teise poliitiku positiivne programm.
Mida on tema või tema erakond teinud, milliseid valikuid. Kui inimesele meeldib üle kõige MUPO ja Tallinna TV on kallim kui lasteaedade korrashoid, siis valik saab olla vaid üks – Keskerakond, kes siis veel.
Kui aga inimene peab tähtsaks, et jätkuksid struktuursed reformid energeetikas – et tagada taskukohane elektrihind tarbijatele ja energiasõltumatus Eestile – või kui inimene peab tähtsaks, et koolid annaksid head, Põhjamaade tasemel haridust ja haridusreform jätkuks, siis julgen soovitada Reformierakonda.
Sama soovituse julgen anda ka neile, kes ei salli populismi. Meenutan, et üks tähtis otsus, mis hiljaaegu sai tehtud, oli pensioniea tõstmine. Kui valitsuses oleks olnud populistid, siis oleks see otsus tegemata jäänud. Aga sellised rasked otsused on vajalikud tuleviku jaoks.
Oluliste teemade hulgas on valimistel kindlasti ka maksuküsimused ja ettevõtluskeskkonnaga seotud küsimused. Arvan, et praegune valitsuskoalitsioon on teinud palju selleks, et eurotsooni minnes oleks meil hea ettevõtluskeskkond: selge ja lihtne maksusüsteem, kiire asjaajamine ja liigse bürokraatia vältimine ning usaldusväärne õiguskeskkond. See tee pole kaugeltki lõpuni käidud. Ühe punktina tuleks kindlasti kaaluda sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist. Reformierakond on seda 2008 juunist edasi arendanud, täna tundub, et ka meie partnerid on valmis seda toetama.
Valedel ja hirmutamisel ei tohiks olla kohta kampaanias
Üks asi, mida valimistel näha ei tahaks, on lõhkumine ja hirmutamine.
Reformierakonna poolt võin öelda, et oleme kindlasti vastu vanemahüvitise süsteemi kiskumisele valimiskampaaniasse. Pea iga kord on keegi üritanud kaotada noortele perede kindlustunnet, proovides lõhkuda töötavat süsteemi.
Ka valedel ei tohiks olla kohta valimiskampaanias.
Meenutan piinlikku valet, mida Keskerakond levitas – et valimiste järel kärbitakse pensione. Midagi sellist pole plaanis olnud ja nagu aeg näitab, majanduse kasvades tõusevad ka pensionid.
Kas Keskerakond on eakatelt selle hirmutamise eest ka vabandust palunud? Mina pole kuulnud, aga selleks oleks juba ammu aeg.
Neid näiteid on veel, kuid peamine mõte selles loos on lihtne – Reformierakond keskendub tööle. Meie kampaania ongi see, mida oleme ära teinud ja need väärtused, mida oleme kaitsnud ka raskel ajal. Nagu öeldakse – hea inimese nimi ja teod on tema väärtuslikeimad tiitlid, nii on ka meie puhul.
Nii on ka praeguse valitsuse puhul. Minu esimene eelistus oleks selle valitsuse jätkamine, koos heade partneritega IRList on töö hästi ja tulemusrikkalt tehtud saanud. Arvan, et see on ka tõenäoliseim uue valitsuse tuumik, isegi kui liitujaid sellele tuleb mujalt juurde. Ja olen kindel, et see valitsus suudab jätkates võtta Eesti inimeste jaoks eurotsooniga liitumisest maksimumi ning viia Eesti esimeste hulgas kriisist välja.