Lugupeetud Riigikogu esimees.
Austatud Riigikogu.
Viimased kuus kuud on avalikkuse meeli erutanud ja päevalehtede esikülgi ilmestanud valitsusliidu 2009. aasta riigieelarve läbirääkimised. See on läbi aegade kõige avalikumalt koostatud riigieelarve, kogumahuga 98,7 miljardit krooni. Täna annan ma Vabariigi Valitsus nimel eelarve koostamise teatepulga Riigikogule üle.
Eelarve on kahtlemata üks kõige olulisemaid seaduseelnõusid parlamentaarses riigis. Iga riigieelarve koostamisega pannakse proovile valitsusliidu tervis ja üksmeel. Iga riigieelarve on omamoodi peegelpilt valitsuskoalitsiooni iseloomust ja maailmavaatelistest eesmärkidest. Nii ka tänavu.
2009. aasta riigieelarvet iseloomustab kõige ilmekamalt sõna „tasakaal”. Seda mitmes tähenduses.
Esiteks on see tasakaal fiskaalpoliitilises mõttes – tasakaal riigi poolt planeeritavate tulude ja kulude vahel. Raskete vaidluste saatel on sündinud tulemus, mis asetab valitsusliidu ambitsioonid, lubadused ja unistused reaalsetesse rahalistesse raamidesse. Me ei kuluta üle oma võimaluste, me ei ela oma tuleviku arvelt.
Teiseks on see tasakaal poliitilises mõttes. Esitatud eelnõu on kompromiss kõigi kolme valitsusliidu osapoole vahel. Igaüks pidi tegema järeleandmisi, ent kõik säilitasid oma näo ja poliitilised prioriteedid. Valitsuskoalitsiooni koos püsimine tormilistel aegadel on väärtus omaette. Millegi ehitamine ja koos hoidmine on alati keerulisem kui lõhkumine. Esitatud eelarve eelnõu on ühiselt ja õigeaegselt tehtud töö tulemus.
2009. aasta riigieelarve tasakaalustab ka Eesti majanduses viimasel aastal valitsenud heitlikke meeleolusid. Kiirele majanduskasvule järgnenud järsk langus ning masendushood on jätnud meie riigi majandusest üsna ebastabiilse mulje. Uus eelarve on heas mõttes konservatiivne ja vaoshoitud. Tekitamata liigseid rõõmu- või murepisaraid pakub see stabiilsust ja säilitab kõik eeldused majanduse uue tõusulaine tekkimiseks. See on tasakaal kohustuste ja unistuste vahel.
Muutunud majanduslikus olukorras oli Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioonivalitsusel eelarve koostamisel kolm põhimõttelist valikut. Meil oli võimalus tõsta oluliselt tööinimeste ja ettevõtete maksukoormust. Meil oli võimalus minna riigieelarvega defitsiiti ja meil oli võimalus kärpida riigi kulusid. Me valisime viimase, kõige õigema, kuigi ka kõige raskema tee.
Avaliku sektori kulutuste kärpimine on tõsine väljakutse iga riigi jaoks, rääkimata Eestist, kus viimaste aastate riigieelarvete kasv on jäänud paarikümne protsendi piirimaile. Kõrgemate riigiametnike palga külmutamine, tegevuskulude ja riigiametnike arvu vähendamine on ühed esimesed näited kulutuste piiramisest, mida valitsus soovib järgmisel aastal ellu viia.
Kuid tõhusa ja sitke riigi ehitamine ei lõppe veel selle aastaga, see ei lõppe kunagi. Üheks kõige suuremaks probleemiks riigieelarve koostamisel on reeglistiku jäikus. Liiga suur osa riigile laekuvatest maksutuludest on otseselt seotud teatud fikseeritud kuludega. Nii jääb valitsusele ja Riigikogule abitu kõrvaltvaataja roll. Muutuvates oludes peab riigijuhtidel olema rohkem valikuvõimalusi ja paindlikumad hoovad, vastasel korral muutuvad mõttetuks nii valimised kui valitsused.
Me vältisime riigieelarve koostamisel üldise käibemaksumäära ja tulumaksu tõstmist, mis oleks kõige otsesemal ja karmimal moel karistanud just neid, kes Eesti riiki maksutuludega toidavad. Maksude ja aktsiisimäärade tõstmine oleks võtnud raha maksumaksja taskust ja andnud hoobi kodumaisele ettevõtlusele. Aga just ettevõtlus otsib täna võimalusi, et uuesti õitsele puhkeda.
Lõpptarbija jaoks kasutute käibemaksuerisuste kaotamine osadelt kaubagruppidelt on järjekordne samm läbipaistva, lihtsa ja efektiivse maksusüsteemi poole. Üheksaprotsendilise käibemaksumäära kehtestamine ravimitele, perioodikale, raamatutele ja majutusteenustele oli lõpuks kompromiss, millega leppisid kõik valitsuse osapooled.
Eelarve koostamise ajal kõlas arvamusi, et kõige lihtsam oleks ju eelarvega miinusesse minna. Kas või korraks. Kas või natukeseks. Kiusatus defitsiiti minna on lihtne tekkima, sest ainuüksi viimase kolme aastaga on riik 18 miljardi krooni suuruse ülejäägi arvelt tublisti oma reserve suurendanud. Ometi oleks tänases seisus reservide kallale minek libe tee. Ja nagu tulemus näitab – me saime eelarve tasakaalus hoidmisega hakkama ka reserve kasutamata ja makse tõstmata.
Kindlasti oli nende eelarveläbirääkimiste kõige valusam otsus tulumaksureformi peatamine üheks aastaks. Eestis on jätkuvalt tööjõud äärmiselt kõrgelt maksustatud, mis kärbib meie konkurentsivõimet ja vähendab tööinimeste motivatsiooni rohkem pingutada. Ma ei kõhkle hetkekski, et me peame tulumaksu alandamisega 26lt protsendilt 18 protsendini otsustavalt lõpuni minema.
Nagu ma varem mainisin on Riigikogule üle antud eelnõu tasakaalus ja tasakaalukas. Selles leidub päris palju ka rõõmustavaid sõnumeid.
Meil õnnestub jätkuvalt hoida madalat maksukoormust. Sarnaselt tänavuse aastaga peaks järgmise aasta Eesti maksukoormus osakaaluna SKPst jääma 31,9 protsendi tasemele. Meil on jätkuvalt väga madal valitsussektori võlakoormus ja tõhus riik. Maailmapanga hinnangul oleme me Kesk- ja Ida-Euroopas valitsemise efektiivsuselt kõige parem riik.
Hoidudes inflatsiooni soodustavatest riigipoolsetest sammudest säilitame lootuse liituda eurotsooniga lähima 3-4 aasta jooksul. Kindlasti pole see madal ambitsioon, aga inflatsiooni alanemine ja europerspektiivi säilitamine peab olema kõikide meie majanduspoliitiliste otsuste üks oluline valikukriteerium.
Südamerahu ja kindlustunnet võivad tunda ka pensionärid. Valitsus ei murra eakatele antud lubadust kahekordistada pensionid nelja aastaga. Tänavu maksab riik pensionideks rohkem, kui selleks laekub raha sotsiaalmaksust. See on väga suur lisaraha, mille leidmiseks tuli teha valusaid lõikeid, kuid ometi ma ei kõhkle selle valiku õigsuses.
Täidetud saavad ka Eesti riigi võetud kohustused kaitsekulude tõstmisel. Järgmisel aastal kulutame riigikaitsele 1,9 protsenti SKPst. See on oluline sõnum nii kodumaal kui väljaspool Eestit. Eesti riigi kaitsevõime tõstmine ja koostöö NATO liitlastega on üks selle valitsuse prioriteetidest. Riigi julgeolek on mõistagi tervik ja see tähendab suuremat panustamist ka sisejulgeolekusse.
Haridus on vaieldamatult prioriteetne valdkond. Haridusinvesteeringute kasv on üks kiiremaid 2009. aasta riigieelarves. Tasemel õpetajad, kaasaegne õpikeskkond ning investeeringud täiendõppesse ja teadus-arendustegevusse tagavad Eesti riigi pikaajalise konkurentsivõime. Eesti jõukust saab suurendada just läbi tarkade inimeste ja nutika töö.
Rahulolu võivad tunda ka noored pered, sest vanemahüvitise maksmine jätkub endisel viisil. Iga uus ilmakodanik on meie riigis väga oodatud. Mul on tõsiselt kahju nendest eelarve kõnelusi saatnud spekulatsioonidest, mis seadsid kahtluse alla vanemahüvitise maksmise üldise korra ja suuruse. Noorte perede kindlustunde õõnestamine on väiklane ja pahatahtlik. Ma kinnitan teile siin ja kõikidele pisiperet planeerivatele või juba kasvatavatele eestimaalastele, et minu juhitud valitsus vanemahüvituse maksmise korda ja põhimõtteid ei muuda.
Lugupeetud Riigikogu,
Vaadakem korra eelarvenumbritest kaugemale.
Meie kohus on juba praegu mõelda sellele, mis tuleb peale 2009. aastat. Milline on meie riik kahe, viie või kümne aasta pärast? Millised muudatused tuleb meil täna ellu viia, et kinkida õnnelikum ja jõukam tulevik meie lastele?
Kinnisvaramulli lõhkemise mõju majandusele ja muutunud reaalsus annavad meile teatud pidepunktid, millest kinni haarata.
Esiteks. Me peame muutma oma tööjõuturu paindlikuks. Vähe sellest, et meie tööjõuturu jäikus on häbiplekiks igas rahvusvahelises tööturu, ärikeskkonna või konkurentsialases uuringus, takistab see reaalselt Eesti majanduse struktuuri muutust. Meie praegune tööturu regulatsioon lihtsalt ei vasta kaasaegse majanduse vajadustele. Töölepinguseaduse eelnõu tuleb vastu võtta. Uus seadus ja lisanduvad rahalised vahendid peavad suurendama inimeste valmisolekut elukestvas õppes osalemiseks.
Teiseks. Eesti majanduse uus tõus peab tulema ekspordist. Sisetarbimise ja odava laenuraha hiidlainel purjetanud majanduskasv on raugenud. Väikesel ja avatud riigil ei ole palju muid vahendeid edu saavutamiseks peale areneva ekspordi. Ja nagu varem öeldud – meie rikkus ei peitu suurtes massides või maakoore all, meie rikkus peitub ajukoore all.
Ekspordi toetamine tähendab ühtlasi soodsat ettevõtluskeskkonda, soodsaid tingimusi investeeringuteks ja kõrgetasemelist teadus-arendustegevust. Peame tegema tihedat koostööd riigivõimude, teadusasutuste ja ettevõtjate vahel.
Kolmandaks. Me peame jätkama range eelarvepoliitikaga, kuid me peame suurendama eelarve paindlikkust. Meil tuleb kinni hoida lihtsast ja läbipaistvast maksusüsteemist. Me peame globaalses konkurentsis püsimiseks jätkuvalt vähendada töö- ja kasumi maksustamist. Jälgides neid lihtsaid põhimõtteid suudame hoida riigi eelarvepoliitika usaldusväärse ja ärikeskkonna edumeelsena.
Austatud Riigikogu,
Ma tänan kõiki selle riigieelarve koostamises osalenuid. Ma tänan kõiki, kes nendel pingelistel aegadel ei lasknud silmist ühist eesmärki – teha praegustes oludes parim riigieelarve. Ma tänan kõiki ametnikke, kõiki fraktsioonide esindajaid ja loomulikult kõiki ministreid.
Riigieelarvega on tänaseks tehtud ära suur töö, kuid mõistagi pole ta veel päris valmis. Nagu ikka jääb viimane ja otsustav sõna Riigikogule. Ma loodan, et riigieelarve arutelud kulgevad ka siin Toompea lossis avatult ja töiselt.
Palun teid esitatud 2009. aasta riigieelarve eelnõud toetada.
Aitäh!