Korterelamu tervikliku renoveerimise maksumus koos käibemaksuga on suurusjärgus 450 eur/m2 (vt: “Ekspert: korralikult renoveerides püsivad magalarajoonide hooned veel 100 aastat”, ERR). Uue korteri ehitus maksab neli-viis korda rohkem. Uue korteri ostuhind on juba suurusjärgus kümme korda kõrgem.
Pealegi, mida peaksid tegema halva soojapidavusega majade elanikud, kelle küttekulud on suured mitte energiapaketi pärast, vaid kuna hooned on niivõrd halvasti soojustatud, olgu okupatsiooni- või ehitusbuumiaegse odavehituse tõttu?
Kuidas tavaline inimene võidab?
Kogu jutt energiatõhususest on päris probleem, nähtav tuhandete ja tuhandete inimeste küttearvetel. 14 000 kortermaja vajab renoveerimist Eestis, sest need lekivad sooja – tänapäevases mõistes puudub nendes majadel soojustus ja ventilatsioon.
Üle 70 protsendi Eesti hoonefondist on okupatsiooniaegne. Tõsi, palju neist hoonetest langeb kasutusest välja Eesti kahanevates piirkondades, aga see on eraldi teema ega seondu elamufondi ehitustehnilise olukorraga. Praktika näitab, et 1400 seni renoveeritud kortermajas kinnisvara väärtus tõuseb. Ei, ei loobuta oma kodust, kui ees terendab kortermaja renoveerimine (vt lisa: “Europarlamendi soovitud elumajade energiatõhusus käib Eestile üle jõu” ja Terevisioon).
Kui teha hoonete renoveerimist hästi, on tulemuseks suur rahaline võit küttearvetelt, sest küttekulud vähenevad 70 protsendi. Hea näite leiame Sauelt, kus koostöös teadlastega tehti tehaseline renoveerimine ja liginullenergia tasemele renoveeriti ka TalTechi 1986. aastal ehitatud ühiselamu, kus küttearved on nüüd pea olematud (vt: “TeaduEST”, ERR).
Tehaselises ehituses ja renoveerimises räägitakse palju tõhususest: ühes varasemas prototüübis vältas korterelamu renoveerimisprotsess 1,5 kuud, kuid tulevikus võiks see tehnoloogiate ja protsesside arenedes olla paar nädalat. See on majaelanikele tohutu võit.
Kolmas hea näide on terve linn, Rakvere, mis on suutnud suure osa kortermajadest korda teha, sest omavalitsus on vaeva näinud ja teinud inimestega koostööd, et selgitada, miks kuidas ja mida on vaja teha (vt: “Rakvere on kortermajade renoveerimises Baltikumis esirinnas”, ERR). Rakverest 30-40 kilomeetri kaugusel asuvad kortermajad Kundas ja Kiviõlis on aga renoveerimata, mis näitab, kui oluline on kogukonna algatus.
Koduomanikud saavad renoveerimisega tõsta kinnisvara väärtust ja oma elukvaliteeti, sest kui renoveerimisprojektis saavad juhtrolli arhitektid, on võimalik lisada igale näiteks korterile suur ja avar rõdu. Selliseid avaraid rõdusid kogu maja fassaadi ulatuses ehitatakse juba ammu Põhjamaades uutele energiatõhusatele uushoonetele.
Maailma absoluutsel tipptasemel renoveerimise näide on kortermaja Prantsusmaal, mille arhitektid büroost Lacaton & Vassal pälvisid selle eest 2020. aastal arhitektuurimaailma ihaldatuima, Pritzkeri auhinna ja 2019. aastal Mies van der Rohe auhinna.
Arendajad, arhitektid ja omavalitsused, märgake võimalusi, mida renoveerimine pakkuda võib. Uue, iga-aastase kestliku arhitektuuri preemia loomine aitaks väärtustada elukeskkondade paremaks muutmist, auhinnates ühe avaliku hoone ja avaliku ala uuskasutust, renoveerimist või rajamist kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgides.
Raskusi mõistagi jagub. Kohalik omavalitsus annab ehitusprojektidele ehituslube, renoveerimise puhul piisab ehitusteatisest. Ehitusloaga võite ehitada renoveerimise raames kortermajale lisakorruse või paar, millest ühistu saaks rahastada renoveerimist. See on levinud võte Lääne-Euroopas ja analoogina ka meil praktiseeritud pööningukorruste elamispindadeks väljaehitamisena.
Halb näide on Tallinn, kus Mihhail Kõlvarti juhitud linnavalitsus nõuab, et uute korterite lisandudes muudaksid inimesed hoovid parkimisplatsideks. Siis tuleb ilma edasi kütta.
Millised on lahendused?
“Renoveerides majatehaste abil on võimalik väiksem süsinikujälg, mastaabisääst ja kiirem töö iga maja puhul, mis kõik tähendab väiksemat hinda.”
Rahastusvoorud peavad olema stabiilsed ja kogu aeg saadaval, mitte tsüklilised nagu seni. Selle lahendus on riigi käes. Stabiilne rahastus loob turul kindluse kõigile. Tark on ühendada renoveerimislaine tulevikuehitusega: renoveerides majatehaste abil on võimalik väiksem süsinikujälg, mastaabisääst ja kiirem töö iga maja puhul, mis kõik tähendab väiksemat hinda.
Aprillis ilmub Rohetiigri Ehituse teekaart 2040, kus on kirjas, kuidas Eestis planeerida, ehitada ja kasutada ehitatud ruumi linnas ja maal nii, et ehitamine oleks tulevikus taskukohane ja ehitatud ruumi süsinikujalajälg langeks.
Teekaart annab kasulikke teadmisi. Alustuseks, praegu on ehitatud ruumi CO2 jälg Eesti kogusüsinikuheitest 47 protsenti. Üks peamisi probleeme on soojust lekkivad hooned: 53 protsenti Eesti energiatootmisest läheb hoonetele ja see arv aina kasvab. Euroopas on see näitaja keskmiselt aga 40 protsenti. Renoveerimisega on CO2 heitkoguse vähenemise potentsiaal olemasolevatele hoonetele umbes 90 protsenti. Ja hoonete renoveerimine ise on keskmiselt umbes 25 protsenti uue hoone ehitamise jalajäljest.
Me pole oma väljakutsega rahvusvahelises konkurentsis üksi. Mujal Euroopas tegutsetakse. Soomlastel on näiteks tööriist E-PASS, kus on modelleeritud Soome elamufondi andmed, ning selle lihtsa tööriista abil saavad arhitektid katsetada renoveeritava hoone erinevaid võimalusi.
Euroopa mure on ehitatud ruumi suur süsinikujälg, mistõttu on renoveerimine Euroopa Uue Bauhausi programmi üks keskseid tegevusi, mis on omakorda oluline osa Euroopa roheleppest. Sealt ka Brüsseli agarus renoveerimist rahastada. Muuseas, europarlamendi ettepanekule on endiselt vastu nii Euroopa Komisjon kui ka EL-i liikmesriikide valitsusi esindav EL Nõukogu. Rahu, ainult rahu.
Appi tulevad targad lahendused. Kui arendajate ja ehitajate mure on ebakindlus tuleviku ees, siis ehituse tulevik on nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna renoveerimine ja majatehastes modulaarne ehitus.
2022. aastal tegutses vaid kolm-neli arvestatava suurusega ettevõtet, mis spetsialiseerusid hoonete energiatõhusamaks muutmisele. Suured ehitusettevõtted on andnud teada, et nende huvi võiks alata kolmest–viiest miljonist eurost. Seetõttu tuleb hoonete rekonstrueerimistööde mahtu võrreldes uuselamute ja ärihoonete ehitusega märgatavalt kasvatada. Nagu Urmas Mardi Eesti Korteriühistute liidust kirjutas, on tõesti vaja, et suured ettevõtted hakkaksid oma panust andma ning et toetused oleksid stabiilsed.
Ohtudest
Kindlasti esineb halba renoveerimiskvaliteeti. Nagu strateegia “Ehituse pikk vaade 2035” ammendavalt selgitab, on meil vaja tõsta ehitussektoris läbivalt tootlikkust ja kvaliteeti. Selle näiteks on soojustõhusus ka uusarendustes. Aastas ehitatakse ca 200 kortermaja. Kui tegelikud energiakulud on projektis arvutatuist oluliselt kõrgemad, võib see olla asjatundjate hinnangul mitte väike möödapanek, vaid sedavõrd suur, et paljudel puhkudel on see valetamine.
Energiamärgis on kasulik instrument, mis vajab järgimist, aga on kaheldav, et seda piisavalt tehakse. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet saab teha järelkontrolli.
Maas lebav võimalus
Renoveerimine on rohepöörde näide peopesal. Me teame, miks ja kuidas seda teha ning laual on ka (Lääne-Euroopa) maksumaksjate raha. Poliitikute roll on lahendada need renoveerimise pudelikaelad, mida asjatundjad on korduvalt kaardistanud. Koalitsioon on alles loomisel, praeguse seisu järgi on kõigil kolmel erakonnal teadmistepõhine arusaam renoveerimislaine vajadusest. Meil on vaja tasandada EL-i renoveerimise hüplikku rahastust. Riik on sel aastal uuendamas renoveerimislaine tegevuskava, see annab selgust.
Renoveerimislaine õnnestumine ja majanduslik kasv läbi töökohtade ja tugevama ettevõtluse on meie ja ainult meie teha. On rohkem renoveerida tahtjaid, on rohkem pakkujaid ja on ka suurem hinnavalik. Ühe miljoni euro suuruse investeeringu kohta luuakse 17 töökohta (Pikaajalise renoveerimise strateegia, TalTech, MKM, 2020).
Renoveerimisele on rahvusvaheline nõudlus. Eksport tähendab töökohti: tehaselist renoveerimist meilt juba Saksamaale tehakse (vt: Tark ehitus), ruumi on (veel) paljudele teistele tegijatele. Maksutulu saadakse igalt renoveerimisprojektilt 32 protsenti, mis toob maksumaksjale tagasi riigi toetuse: keskmine renoveerimistoetus avaliku rahaga on 30% projekti kogukulust.
See kõik juhtub siis, kui meie ise siin targalt tegutseme, ikka oma majanduslikes ja elulikes huvides. See on rohepööre: keskkonnaga kooskõlas, mitte selle arvelt tulev majanduskasv ja inimeste jõukus ning parem elukvaliteet.