Koalitsioonikõneluste kolmanda nädala ülevaade

Uudis
|
23.03.2023

Oleme nüüd juba pea kolm nädalat pidanud koalitsiooniläbirääkimisi. Läbirääkimised on olnud töised ning jätkuvad samas vaimus veel ka tuleval nädalal.

Sel nädalal läbisime energeetika-, sotsiaal-, riigivalitsemise ning kultuuripoliitika teemad. Järgnevalt ülevaade esialgsetest kokkulepetest, millega tulevane valitsuskoalitsioon plaanib tegelema hakata.

 

Pensionid

  1. Kasvatame inimeste teadlikkust oma võimalustest ja arendame oskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome iseteenindusportaali pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas.
  2. Soovime soodustada inimeste pensioniks kogumist, selleks analüüsime võimalusi teise- ja kolmanda pensionisamba paindlikumaks tegemiseks ning tööandaja pensioni loomiseks.

Lapsed ja pered

  1. Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi sissetuleku mitte miinimummäära alusel.
  2. Tagame lapsendatutele õiguse teada oma päritolu (ehk nn lapsendamissaladuse kaotamine).

Hoolekanne

  1. Toimetulekutoetuse kaasajastamine, (leibkonnapõhise automatiseeritud toetuse arendamine) ja kohaliku omavalitsuse halduskulude hüvitamine
  2. Jätkame hooldusreformi ellu viimist. Tagame hooldustöötajatele senisest selgemad sotsiaalsed hüved. Jätkame teenusmajade rajamist ja isikukeskse teenuse pakkumine erihoolekandes (ISTE).
  3. Arendame proaktiivseid teenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt (nt lapse sünd) või vajaduspõhiselt andmete alusel (nt renoveerimistoetused, päästeameti teenused).

 

Energeetika

  1. Käsitleme taastuvenergeetikat kui ülekaalukat avalikku huvi. Muudame kiiremaks taastuvvõimsuste planeerimise, rajamise ja võimaluse võrku pääseda. Määrame kriteeriumid ülekaaluka avaliku huvi projektide valikuks ja kiirendatud ning lihtsustatud korras ehitamiseks.
  2. Tagame taastuvenergia projektide rajamisel keskkonna ja kogukonna huvide arvestamise ja talumistasu rakendamise.
  3. Jätkame avaliku sektori hoonete ja kortermajade renoveerimist ning energiatõhususe suurendamist.
  4. Soosime ja rakendame võimalusi energiatarbe ning seeläbi tipukoormuse ning kulutuste vähendamisel, tehes koostööd erasektoriga selliste lahenduste arendamisel.
  5. Langetame analüüsipõhised otsused Eesti energeetikasüsteemi järgnevate kümnendite valikutes.
  6. Taastuvenergeetika 100% eesmärgi täitmiseks teeme vajadusel vähemuspakkumise meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks. Meie soov on Eesti saaks energiat eksportivaks riigiks.
  7. Paralleelsest taastuvenergiale jätkame salvestustehnoloogiate, rohevesiniku ja muude säästlike energiaallikate arendamist.
  8. Viime lõpuni jaotusvõrgu eraldamise Elektrilevist.
  9. Investeerime võrguettevõtete koordineeritud plaani järgi võrkudesse eesmärgiga suurendada ilmastikukindlust, puhastada võrgud fantoomliitumistest, anda võimalus liituda uutel tootmistel ning rajame Eesti välisühendusi energiakindluse kasvatamiseks. Planeerime ja tugevdame ühendusi saartega
  10. Ühendame Eesti Mandri-Euroopa võrku hiljemalt aastaks 2025.
  11. Toetame Läänemere meretuuleparkide elektrivõrgu rajamist ja lisamist Euroopa poolse rahastusega projektide hulka.
  12. Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.
  13. Jätkame Eesti maavarade uurimist.
  14. Aastaks 2027 teeme avaliku konkursi juhitava võimsusreservi hankimiseks.

 

Taristu punktid

    1. Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk parandada rattaga liikumise ja parkimisvõimalusi ning tagada senisest suurem jalgratturite ohutus igapäevases liikluses.
    1. Tasutud ühistranspordi kaotame (riigi poolt tasutud sõiduõigus säilib lastel, eakatel ja puudega inimestel). Teeme liikuvusreformi ehk tihendame liine, loome võimalused kommertsliinide turule tagasi tulekuks, arendame nõudepõhist ühistransporti, alustame „porgandbusside“ (rongi ja bussiliikluse ühildamine) piloodiga, loome üle-eestilise ühtse piletisüsteemi eri transpordiliikidele
    1. Sünkroniseerime transpordiliigid ning arendame nõudepõhist liikuvust.
    2. Jätkame raudtee elektrifitseerimist ja rongiliikluse kiiruse tõstmist.
    3. Jätkame Rail Balticu välja ehitamist
    4. Raudtee arendamisel, kaasajastamisel ning sellega seotud otsuste tegemisel vaatame mitu aastakümmet ette ning toetame Euroopa Komisjoni initsiatiivi viia raudtee Baltikumis Euroopa laiusele.

 

Riigivalitsemine ja poliitilised küsimused

  1. Jätkame riigi osalusega ettevõtete erastamist, konkreetne loetelu koostatakse hilisemalt.
  2. Vaatame üle olemasolevate sihtasutuste ülesanded ja konsolideerime, kus võimalik.
  3. Muudame konkurentsiameti ja TTJA rahastamismudelit moel, et turuosalised tasuvad järelevalve tasu ning tugevdame mõlema ameti järelevalve suutlikkust.
  4. Kaasajastame KOKSi ja KOFSi, et täpsustada KOVide ja riigi vastutust ning rahastust.
  5. Tugevdame erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalvet, et tagada poliitilise konkurentsi ausus ja läbipaistvus.
  6. Loome regulatsiooni mitte-erakondlikele poliitilistele ühendustele.
  7. Sihtasutuste juhid hakkavad esitama majanduslike huvide deklaratsioone.
  8. Täiendame presidendi valimise seadust, et võimaldada kandidaadi varasem üles seadmine ja otsime Riigikogus poliitilist konsensust presidendi valimiste korralduse muutmiseks.
  9. Viime läbi Riigikogu valimisringkondade muutmise, et tagada üle Eestiline esindatus ja valimisringkondade tasakaalustatus. Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja teeme otsused selle aasta jooksul.
  10. Kõik ministrid võtavad kohustuse leida kokkuhoiu kohti ja teha vajalikke reforme valdkonna sees.
  11. Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise.
  12. Lobistamise reguleerimine – nt lobistide register ja lobistidele nõue avaldada oma rahastajad. Võtame eesmärgiks luua Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava.
  13. Digiriik on kasutaja- ja keskkonnasõbralik, turvaline ja kaitstud. Personaalne riik on andme- ja teadmispõhine otsustamine koos vajaduspõhise toega. Loome alused, et andmekogudes sisalduvaid andmed saaks kasutada teadmispõhiste juhtimisotsuste tegemiseks.
  14. Koondame avalikud teenused, et ettevõtetel tekiks võimalus esitada omapoolseid ettepanekud avalike teenuste ja tehniliste lahenduste parandamiseks.
  15. Loome e-riigi äpi ja muudame Riigi Teataja kasutajasõbralikuks.
  16. Muudame kantslerite ja asekantslerite ametiaja pikkuseks samal ametikohal kuni kahekordseks ning osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.
  17. Töötame selle nimel, et 16-aastased saaksid osaleda Riigikogu valimistel.
  18. Piirame ülereguleerimist ja vähendame bürokraatiat.
  19. Lühendame avaliku sektori vastamise tähtaegu poole võrra, kinnistame põhimõtet, et riik küsib andmeid ainult ühe korra, vähendame avalduste põhiseid teenuseid ning liigume proaktiivsetele teenustele.

 

Kultuur:

  1. Uuendame ja kaasajastame rahvusringhäälingu seaduse sh nõukogu liikmete valimine, et vähendada politiseeritust ja analüüsime ERRi senist rahastusmudelit.
  2. Muudame muinsuskaitsega seonduvat regulatsiooni, et tagada hoonete reaalne säilimine, mitte takistada omaniku algatusi.
  3. Toetame ja arendame teoste digitaliseerimist, mis on vajalik nii säilimise kui kättesaadavuse seisukohast.
  4. Toetame Ida-Virumaa vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste meediaruumi ajakirjandusliku mitmekesisuse loomist ning koostööd meediaettevõtetega selleks pikaajalise ning ressursiga kaetud tegevuskava loomisega.
  5. Plaanime vastu võtta uue raamatukogude seaduse, rakendades ühtset raamatukogude süsteemi.

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt