Mati Raidma: sõda esitas elanikkonna kaitsele uued väljakutsed

Arvamus
|
Mati Raidma
|
01.04.2022

Näeme igapäevastest sündmustest Ukrainas, et sõda toob kaasa kaks samaagset ja üliolulist eesmärki: võidelda kõiki ressursse kasutades agressoriga ning kaitsta oma elanikkonda, eriti kõige haavatavamat osa.

Sõjasündmused Ukrainas ja seal aset leidev humanitaarkatastroof on ka Eestis teravalt päevakorrale tõstnud elanikkonnakaitse olulisuse meie laiapindses riigikaitses.

Et Vene Föderatsioon eirab rahvusvahelisi leppeid, on saanud paraku tavaliseks. Putin eirab kogu Venemaa osalusel üles ehitatud humanitaarmaailma kokkulepete süsteemi, mis puudutab sõjaolukorras tsiviilelanikkonna ohvrite vältimist. Kreml on võtnud koolide ja haiglate pommitamise ja tsiviilelanikkonna valimatu tapmise oma sõjapidamise arsenali.

Seega on riigi sõjalise kaitse kõrval eluliselt vajalik elanikkonnakaitse suutlikkuse kiirendatud korras väljaarendamine.

Hindan kõrgelt valitsuse otsust tõsta see prioriteediks ja selleks eraldada ka kiiresti pea 50 miljonit eurot. Lisaeelarve võimaldab juba tänavu protsessi käivitada ja reaalseid tulemusi saavutada.

Nagu näeme igapäevastest sündmustest Ukrainas, toob sõda kaasa kaks samaaegset ja üliolulist eesmärki: võidelda kõiki ressursse kasutades agressoriga ning kaitsta oma elanikkonda, eriti kõige haavatavamat osa – meie eakaid, naisi ja lapsi –, säästes inimeste elusid, tagades hädavajaliku arstiabi ja elutähtsad teenused.

Niisuguses tegevuses osalevad nii riigiasutused, omavalitsused kui ka vabatahtlikud organisatsioonid. Samuti on suur roll inimeste endi hakkama saamise suutlikkusel.

Ka praegu näitavad sõjaväe ohuhinnangud, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, aga me mõistame, et maailm on pärast 24. veebruari teistsugune.

Mis on siis reaalsed tegevused, mida riik juba sel aastal käivitab?

Ohuteavitus. Õigeaegne ja sisuline inimeste teavitussüsteem sõjaliste ohtude korral sisaldab kahte osa. Üldine häire ehk lihtsalt öeldes sireenid – praeguses etapis on plaanis alustada 16 Eesti linna varustamist õhuhäire sireenisüsteemiga. Sellele annab lisaväärtuse vajaliku infoga asukohapõhine telefoniteadete edastamise platvorm AKOS, mis samuti saab sel suvel kasutusvalmis.

Varjumine. Päästeameti uus ülesanne koostöös omavalitsustega on kiiresti üle vaadata elanikkonna võimalused vajaduse tekkimisel varjumiseks. Esimesed põhimõtted on juba paar aastat tagasi riigikantselei juures töötanud varjumise ekspertrühm paberile pannud.

Varjumine jaguneb suures plaanis kaheks: võimalused kodus varjuda ja avalikus ruumis loodavad tingimused. Sel aastal kaardistatakse, kontrollitakse ja tähistatakse varjumiskohad esmajärjekorras avalikus linnaruumis. Siia kuulub loomulikult ka inimeste teavitamine nendest võimalustest ja soovitused vastavate tingimuste loomiseks oma kodus.

Eraldi vajab lahendust ning vahendeid kortermajades varjumise probleem.

Päästeteenistus saab lisaraha varingupääste suutlikkuse ennaktempos väljaarendamiseks ja demineerimisvaldkonna tugevdamiseks ning oma toimepidevuse parandamiseks kriisiolukordades.

Ukrainas toimuva puhul näeme, kui suur ja vastutusrikas roll on kohalikel omavalitsustel. Riik tekitab võimaluse abistada omavalitsusi varude loomisel ning arendab edasi koos regionaalsete kriisikomisjonidega neid toetava elanikkonnakaitse koordineerimis- ja koostöövõrgustiku.

Päästeameti uus ülesanne koostöös omavalitsustega on kiiresti üle vaadata elanikkonna võimalused vajaduse tekkimisel varjumiseks.

Samuti on suur roll täita meie vabatahtlikel organisatsioonidel, kellest eriti päästeliidu ja naiskodukaitse aktiivne töö on kiiduväärne. Aktiivsed inimesed on oodatud ühinema.

Võib ju küsida, kas seda kõike ei oleks pidanud tegema varem. Siin on minu kindel vastus, et ei, varem olid meil teised prioriteedid. Päästeameti ülesehitamisel eelmise 30 aasta jooksul lähtusime eesmärgist luua parim võimalik päästevõime just neil aladel, mis puudutavad inimeste igapäevaelu.

Ka praegu näitavad sõjaväe ohuhinnangud, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, aga me mõistame, et maailm on pärast 24. veebruari teistsugune. Seega on just nüüd õige aeg neil lahendamata probleemidel sarvist haarata.

Kokkuvõtteks: elanikkonnakaitse põhiülesanne, meie inimeste toetamine kriitilistel aegadel, vajab meie kõigi panust ja ühtse toetusvõrgustiku ülesehitamist, riigi, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahelist usaldust ning igapäevast koostööd. Nii saame üle olla hirmudest ja seisame oma väärtuste eest.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt