Venemaa maksejõuetust hakati ennustama kohe peale sanktsioonide rakendamist ja osa välisvaluuta reservide külmutamist. Märtsi keskel oli Venemaa rahandusministeeriumil 117 miljoni dollari suuruse intressimakse tähtaeg. Venemaa ähvardas makse teha rublades, aga nii see ei läinud. Intressimakse sooritamist rublades oleks saanud käsitleda maksejõuetusena. Ka märtsikuu järgmised kolm intressimakset jõudsid võlausaldajateni.
4. aprillil saabub suurema summa tasumise tähtaeg, kui tuleb teha 2,2 miljardi dollari suurune laenu põhiosa makse. Olukorras, kus suurele osale välisvaluuta reservidest on ligipääs külmutatud, on kasutada olevad välisvaluuta varud piiratud. Need tulevad peamiselt nafta ja gaasi müügist ja piirangute alt vabadest reservidest. Näiteks Venemaal asuvate hoidlate kullavarude müügist, aga ka neid tehinguid riigist väljapoole tehniliselt takistatakse.
Sõda pidaval agressorriigil on valida, kas suunata olemasolevad välisvaluuta varud sõja pidamisega seotud kulude katteks või võlgade tasumiseks. Venemaa rahandusminister on korduvalt hoiatanud, et ilma juurdepääsuta välisvaluuta reservidele teeb Venemaa maksed rublades. Nüüd on taas tuldud välja jutuga tasuda 2,2 miljardit dollarit laenu põhiosa rublades. See aga tähendab maksejõuetust, sest muus valuutas arvelduse tegemine loetakse makseviivituseks.
Lisaks majanduslikele kaalutlustele võib küsimus olla ka motivatsioonis. Venemaa on juba vastanud sanktsioonidele mitteadekvaatsete sammudega, näiteks nõudes maagaasi või muude kaupade eest tasumist rublades. Kas motivatsioon on rublat tugevdada või maagaasi müüjana ennast kahjustada, sellest on raske aru saada.
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul Venemaa maksejõuetus globaalset finantskriisi kaasa ei too. Fondi hinnangul ei ole pangandussektori globaalne puutumus Venemaaga süsteemselt oluline. Euroala pankade bilanssides on Venemaaga seotud positsioone miljardites eurodes, aga need on hajutatud riikide ja pankade vahel. Bloombergi andmetel on euroala pankadel neid positsioone alla 1,7% laenuportfellist. Erandiks on UniCredit (Itaalia) ja Raiffeisen (Austria).
Venemaa majandusele ja riigi rahandusele on aga maksejõuetuse mõjud pikaajalised ja rängad. Uute laenude saamine finantsturgudelt muutub keeruliseks ja kulukaks.
Praegu on teiste riikide võrdluses Venemaa valitsussektori võlatase madal. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel oli Venemaa valitsussektori võlakoormus eelmise aasta oktoobri seisuga 18% SKP suhtes. Venemaa rahandusministeeriumi andmetel oli riigieelarve eelmisel aastal ülejäägis. Võrreldes 2020. aasta puudujäägiga parandati eelmisel aastal eelarveseisu. Samas tuleb arvestada sellega, et naftatuludeta oleks riigieelarve olnud SKP suhtes umbes 8% puudujäägis. Nafta- ja gaasitulude vähenemine tuleb asendada laenurahaga.
Reitinguagentuuri Standard & Poor’s hinnangul võib Venemaa SKP langus tänavu tulla 8,5%. Kiireneva inflatsiooni olukorras on vaja parandada pensionäride ja riigieelarvest palka saavate inimeste toimetulekut. Eelarvepuudujäägi katteks on vaja laenuraha. Rahvusvahelistelt finantsturgudelt eemalejäämisel on keeruline sinna kunagi tagasi tulla.
Finantsvaldkonna sanktsioonide mõjud kanduvad ka valitsussektorist väljapoole. Juba praegu on suurettevõtetel ja pankadel probleeme oma kohustuste täitmisel. Terasetootja Severstal on maksejõuetuse riskis, sest ettevõtte võlakirjade maksed on blokeeritud. Raskusi on Sberbanki Euroopa harudel oma kohustuste täitmisega.
Riigi majandusolukorra tõsidust arvestades võiks eeldada, et Venemaa üritab maksejõuetust vältida või vähemalt edasi lükata. Agressiooniga jätkates on see aga vähetõenäoline.