Uuel valitsusel ei olnud valikut samamoodi kinniste silmadega edasi purjetada. Meie laenukoormus on jätkuvalt madal, aga eelarve tulude ja kulude vahe on nii suur, et vanaviisi jätkates oleksime vaid mõne aastaga päris käpuli.
26. jaanuaril ametisse astunud valitsus jõudis äsja oma esimese kokkuleppeni. See on plaan kasutamiseks järgmiseks neljaks aastaks, mida iga aasta täpsustatakse sügisel vastu võetava .
Olles koalitsiooninõukogu liikmena veetnud päevi ja öid läbirääkimiste juures katsun nüüd selgitada, et kuigi tegemist on kriisiaja plaaniga, on selles palju rohkem head, kui viimaste nädalate meediapildist välja paistab.
Kui valitsus arutab koroonapiiranguid, lähtuvad nad aruteludes professor Irja Lutsari juhitud teadusnõukogu soovitustest. Teadusnõukogu ütleb, mis seis meil viirusega on ja milliseid tulemusi võiks tehtud otsuseid teha. Võib-olla on vähem teada, et samasugune tark mees on valitsusel taskus ka eelarve küsimustes. Selle organi nimi on eelarvenõukogu ja seda juhib Tartu Ülikooli professor Raul Eamets.
Varsti käpuli
Meedias on viimasel ajal tihti arutatud, kui hästi poliitikud COVID-19 teadusnõukogu soovitusi järgib, enamasti tehakse seda üsna täpselt. Ent eelarvenõukogu soovitusi eiras eelmine valitsus peaaegu täielikult. Kujutage ette olukorda, kus teadusnõukoda ütleb, et tuleb kehtestada piirangud, valitsus aga otsustab neid mitte teha ja korraldada iga linna keskväljakul lisaks veel suure rahvakogunemise. Eelarvepoliitikas aga täpselt nii tehtigi!
Tuleb tunnistada, et ka uuel valitsusel ei õnnestunud eelarvenõukogu soovitusi päris täielikult täita, teadlased oleks tahtnud eelarve seisu veel kiiremat parandamist. Aga vähemalt tegime nüüd suure sammu õiges suunas.
Eelarvepoliitika üldine loogika on, et headel aegadel paneb riik raha kõrvale kehvemate aegade jaoks. Kaks eelmist valitsust olid enamasti ametis majanduslikult üliheadel aegadel, oma eelarvetes kulutasid aga märgatatavalt rohkem kui tohtinuks. Kusjuures paisutati just jooksvaid kulusid, nagu palgad ja toetused, mille katmiseks tuli võtta laenu.
Kui me mõtleme oma pere eelarvele, saame aru, et kui me kulutame rohkem, kui teenime ja vahe laenuga kinni maksame, siis ühel hetkel oleme suures hädas. Laen tuleb tagasi maksta, aga igapäevaste kuludega oleme juba ära harjunud. Laenuraha oleks mõistlik kasutada investeeringuteks haridusse või varasse, mis tulevikus meie sissetulekuid tõstaks.
Uuel valitsusel tegelikult ei olnud valikut samamoodi kinniste silmadega edasi purjetada. Jah, meie laenukoormus on jätkuvalt madal, aga eelarve tulude ja kulude vahe on nii suur, et vanaviisi jätkates oleksime vaid mõne aastaga päris käpuli ning ees ootaks paratamatu . on alati lähtunud põhimõttest, et Eesti rahandus peab olema korras ja sellele teele me taas 2021. aasta kevadel ka asusime.
Kadu huvihariduses minimaalne
Kõigile laenuvõtmise entusiastidele ütlen seejuures, et ärge muretsege, meie jääb veel aastateks puudujääki ehk meie laenukoormus jätkab kasvamist. Aga kui me suudame majandusele kiirema hoo sisse anda, siis loodetavasti saame mõne aja pärast asjad siiski joonele. Võrreldes eelmise valitsuse paranes meie plaanis pea 600 miljoni euro võrra. See tähendab, et me jätame oma lastele päranduseks märksa väiksema võla, mida peab tagasi maksma.
Nüüd konkreetsemalt kärbetest. Kõik ministrid võtsid endale ülesande leida oma haldusalas püsikulude kokkuhoiukohti. Raskete otsuste tulemusena suutsime leida eelarvest 60 miljonit reaalset kokkuhoidu. See number näitab, kui absurdne oli eelmise plaan, et müütiline “ revisjon” annab meile igal aastal sadu miljoneid eurosid kokkuhoidu. See bluff on nüüd õnneks ära lõpetatud.
Kärbete loogika oli selles, et vähendada ebaefektiivselt kuluvat riigi raha, et seda kasutada kohtades, kuhu on juurde vaja – näiteks saavad õpetajad, päästjad-politseinikud ja sotsiaaltöötajad ka kriisitingimustes tuleval aastal kolmeprotsendise palgatõusu. Suur kära käib ümber 7 miljoni euro vähendamise riigi toetusest huviharidusele.
Ma mõistan, et see kõlab halvasti, aga see on kõigest riigi makstav lisatoetus kohalikele omavalitsustele, kes huviharidust tegelikult korraldavad. See 7 miljonit moodustab huviharidusele kuluvast rahast vaid mõne protsendi.
KOVid kasutavad seda raha ka väga erinevalt ja on selles kriisi saanud vähem pihta, kui eraettevõtjad või keskvalitsus. Seega saame seda raha kindlasti paremini kulutada, samal ajal kui väga erinevad omavalitsustegelased – Rait Pihelgas Järva vallast või Tallinna näiteks, on kinnitanud, et üks huviring selle pärast ära ei jää.
Kaitsekulud kontrolli all
Eriti küüniline on väide nagu oleks valitsus kärpinud kaitsekuludest kümneid miljoneid “reaalset raha”. See ei vasta tõele, igal järgmisel aastal läheb kaitsekuludele rohkem raha kui sellel, 2021. aastal. Järgmisel aastal näiteks kasvavad kaitsekulud 645lt miljonilt 712le. Peaaegu polegi valdkonda, kus rahastus niimoodi kasvaks.
Opositsioon väidab, et nemad plaanisid kaitsekulude tõusu veel suuremaks. See oligi ilus plaan, aga nagu ma enne selgitasin, oli selle eelduseks sadadesse miljonitesse ulatuv kokkuhoiubluff. Seega reaalsest rahast oli nende jutus asi kaugel. Igatahes jääb Eesti kindlasti täitma koalitsioonilepingus kokku lepitud põhimõtet kulutada kaitsele 2% SKTst, millele lisanduvad kaitseinvesteeringud ja liitlaste vastuvõtmise kulu. Sellest põhimõtte eest seisavad nii pea- kui raudselt, sest meie julgeolekuolukord on küllaltki ärev.
Positiivsete sõnumite poolelt saab öelda. et Eesti majandusse tuleb rekordiline hulk investeeringuraha – järgmise nelja aasta jooksul iga aasta üle kahe miljardi euro. Just see on riigi ülesanne rasketel aegadel – suunata majandusse reaalset raha, mille eest eraettevõtted saavad teenuseid osutada. Selle rahaga tahame astuda hiiglasesammud rohepöördeks ja vahepeal tekkinud uinakust ülesäratamiseks.
Sadade miljonite eest soojustatakse maju, võetakse kasutusele rohetehnoloogiaid ja viiakse kiire internet igasse Eestimaa paika, kui vaid mõni näide tuua. Samuti kiireneb Rail Balticu ehitus ja neljarajaliste teede projekteerimine, mida eelmine valitsus pea täielikult ignoreeris. Selle kõige eeldus on muidugi Euroopa rahade võimalikult kiiresti kasutuselevõtmine – mida aga näiteks on parlamendis täielikult blokeerima asunud, soovitades isegi arutada Euroopa Liidust väljaastumist. Midagi rumalamat oleks Eestil praegu raske teha.
Riigiteenistujad ja pensionärid – rõõmustage
Nagu öeldud, leidis valitsus ka ülirasketes oludes võimaluse tõsta politseinike, päästjate õpetajate ja sotsiaaltöötajate palku kolm protsenti. Jah, seda võiks olla rohkem ja me pingutame, et tulevikus seda numbrit tõsta. Valitsus otsustas ka, et investeerime tulevikus 1% SKTst, sest nii saame loota, et ma meie majandus võtab kiirema hoo sisse.
Häid uudiseid on oodata ka pensionäridel. Kuigi teise pensionisamba lammutamine oli väga halb otsus (ja kui te sealt välja astusite, palun, et seda sammu veel kaaluksite, selleks on aega sügiseni), siis otsustasime sealt vabanevat raha pensionisüsteemist mitte välja viia, vaid kasutada praeguste pensionäride heaolu tõstmiseks. Nii tõusevad 2023 aastal täiendavalt pensionid ja keskmine pension muutub .
Ja lõpetuseks – kindlasti on enam kui aasta kestnud tervisekriis olnud paljudele meist üliraske aasta. See kogemus õpetab meile, et kui me koos midagi ette võtame ja sellel keskendume – näiteks viiruse leviku vältimisele – , siis saame sellega hakkama.
Meil pole kriisi murdmiseks enam palju jäänud, veel natuke viirusekõverat langetada ja vaktsineeritute arvu tõsta, ning me oleme sellest košmaarist väljas. Ma väga loodan, et sügisel me niikaugel oleme, saame oma rahalisele seisule pärast sügist majandusprognoosi peale vaadata ja veel paremaid uudiseid edastada. Seni aga olge hoolsad ja püsige terved!