Eesseisvatel aastatel ootab Eestit korralik majanduskasv ja olulise panuse sellesse annab avalik sektor majandust ergutavate otsuste ja investeeringutega.
Aastatel 2022-2027 läheb Eesti majanduse ergutamiseks eurorahade toel ca kolm protsenti SKT-st aastas. Eurorahade uus periood toob Eestisse aegade suurimad investeeringud. Kui viis aastat tagasi investeeriti Eestis aastas veidi rohkem kui miljardi euro jagu, siis sellega võrreldes valitsussektoris tehtavad investeeringud kahekordistuvad ja jõuavad rohkem kui kahe miljardi euroni aastas.
Kuue aasta pärast, 2027. aasta mai esimesel neljapäeval on käsil praeguse eurorahade perioodi viimane aasta. Ma ei tea, kes juhib kuue aasta pärast Eesti riiki. Ma ei tea, kas Rail Balticu valmimise järgselt on selleks ajaks kahe majandusruumi ühendamist võimaldava Eesti-Soome tunneli ehitustöö juba käima läinud. Või kas üheks peateemaks on siis, 2027. aasta kevadel meie rohefondist tõuke saanud Eesti teadlaste ja ettevõtjate toel sündinud uus, hulga töökohti loonud loodust ja kliimat hoidev vesinikutehnoloogia lahendus.
Aga ma tean, et kui me praegu arutame Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve üle, siis me peaksime keskenduma mitte sellele, millisest fondist kellele kui palju raha jagatakse, vaid just sellele, kuidas kasutada iseseisvuse taastanud Eesti seni suurimaid investeerimisvõimalusi Eestile uue kasvu, inimestele parema elukvaliteedi, tulevikku muutvate ideede ja ettevõtmiste toetamiseks võimalikult targalt.
Eestist peaks saama uue majanduse eeskuju
Kui meil on kasutada ajaloo kõige suuremad võimalused Eestile uue arenguhoo andmiseks, kuidas me neid siis kasutame? Milline on meie visioon?
Kas raiume oma metsi lagedaks, ehitame uusi kivist vedela välja pigistamise tehaseid ja kummardame diislit nagu hiljutistel aastatel? Kas jätkame enam-vähem vanaviisi, senisest kinni hoides või minevikku tagasi igatsedes ning loodame, et maailm meie ümber ei muutu?
Või üritame iga päev meile tulevikust telegramme saatvatest probleemidest ise sammukese võrra ees olla ja saavutada enamat? Saavutada, et Eesti oleks ka tuleviku maailmamajanduses võitjate hulgas.
Eesti visiooni otsides pakuvad ühed Singapuri, teised Põhjamaid ja kolmandad Šveitsi. Eeskuju otsitakse ikka kuskilt mujalt.
Mina arvan, et Eesti visioon võiks olla Eesti – rohelisem kui rohi ja viljakas kui kvantarvuti -, olla ise kõigile teistele uue majanduse eeskuju, mille poole vaatavad ja mida soovivad kopeerida teised.
Just edukalt läbi viidud digi- ja rohepööre loob meile selleks head eeldused. Ja siin on lisaks meie aastakümnete pikkusele eeskujulikule looduskaitsetööle ja kunagisele tiigrihüppele kõvasti abi Euroopa kõigi aega suurimatest toetusrahadest.
Sellest visioonist lähtuvalt on praegused rahastuskavad kokku pandud ja kes on paremat asemele pakkumata nende vastu, on Eesti tuleviku vastu. Ajaloolise tõe huvides tuleb sealjuures möönda, et nende kavade ettevalmistamine algas juba eelmiste valitsuste ajal, mis on nii nende kavade plussiks kui ka miinuseks.
Rohelisem Eesti on järgmine suur siht
Olen veendunud, et pööre rohelisema Eesti poole on meie järgmine suur asi, suur siht, mis liidab meie teadlaste teadmised, töötajate tehnoloogilised oskused ja ettevõtete valmisoleku väärtusahelas kõrgemale liikuda ja toob meile tulemusena paremad palgad, pensionid ja avalikud teenused. Toob ka sisemise rahulolu maailma paremaks muutmisest.
Rohepööre, rohelisem Eesti on meie enda järgmine suur asi, meie enda jaoks. 20 aastat tagasi otsustasime, et digiriik on meie tulevik. Tegime otsuse õigel ajal ja innuga. Nüüd on meie otsus ja valik iga Eesti inimese jaoks paremat elukvaliteeti andev roheriik.
Värske kriis on toonud teravama ja laiema äratundmise, kui oluline on keskkonna hoidmine. Kui seotud me keskkonna kaudu oleme. Maakera, kus me elame, on täpselt üks. Muutused, mis siin toimuvad, puudutavad kõik varem või hiljem vahetult ka meie maailmanurka. See teeb Euroopa missiooni kliimapoliitika eestvedajana eriti oluliseks. Eesti peaks kasutama oma väikse ühiskonna eelist, et olla dünaamilisem ja kiirem.
“Euroopa Liidu eesmärgi täitmine jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni nõuab ka Eesti panust.”
Ehkki kasvuhoonegaaside emissioon on Eestis võrreldes 1990. aastaga rohkem kui poole võrra vähenenud, on Eesti majandus siiski üks heitemahukam Euroopas. Ühe SKT euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui EL-is keskmiselt (2017. aastal). Euroopa Liidu eesmärgi täitmine jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni nõuab ka Eesti panust.
Valitsus on ametisse astudes Eesti sihi paika pannud, 2035. aastaks on meie varasemalt keskkonda koormav elektritootmine eelmisel sajandil asendamatuks olnud põlevkivi põletamisest vaba. Hiljemalt 2050. aastal on Eestist saanud riik, mis oma majandusega kliimale negatiivset mõju ei tekita.
Rohepööre ei ole abstraktne nähtus
Eesti rohepööre ei ole midagi abstraktset. See on tulevikus säästetud energia ja seeläbi väiksemad kulud. See on puhtamad ja taastuvad energiaallikad ning seeläbi parem elukeskkond. See on kord juba toodetud ressurssidele järjepidevalt uue kasutuse leidmine. Uued tehnoloogiad, võimalused Eesti ettevõtjatele.
Meil on Euroopa maksumaksja toel kasutada 1,8 miljardit eurot, et rohelisema Eesti pöörde tegemisele hoog anda. Milleks seda kasutada?
Esmalt energia tarbimise pool. 223 miljonit eurot säästlikuks energia-, ressursside tarbimiseks, taastuvatest allikatest toodetud energiale üleminekuks (99 mln RRF ettevõtete rohepöördele – ressursitõhusus, bioressurssideväärindamine, ärimudeli muudatused, roheoskused; 106 mln taastuvenergeetika arendamine; 22,5 energiatõhusus – kaugküttesüsteemid, katelseadmed).
“Tooda-tarbi-viska minema” mudeli asendamine ringmajandusega. Ehk kord juba kasutusele võetud ressurssidele pikema eluea andmine. 45 miljonit.
Ida-Virumaale uue hingamise andmine, põlevkivisõltuvusest vabanemine. 340 miljonit eurot eksklusiivselt Ida-Virumaale uute töökohtade loomise toetuseks ja selle ilusa maakonna elukeskkonnale.
Sada miljonit eurot uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades. Rahastustugi teadusmahukatele rohetehnoloogia ettevõtetele. Just siit võiks minna idanema uus globaalse haardega rohe-Skype, Pipedrive, Transferwise, Cleveron või Skeleton. Ettevõtmine, mille ambitsioon on muuta maailma, Eesti teadmiste eksport.
Informatsioon on uus nafta
Kui Eesti majandus soovib muutuda viljakamaks, viljakaks kui kvantarvuti, on digipöörde läbiviimine vältimatu. Informatsioon on uus nafta. Riigid, kes on info töötlemise ja -kasutamise, protsesside digitaliseerimise võimekuselt viletsad, on tulevikumajanduse kaotajad.
Vajame uut digitaliseerimise hüpet ühiskonnas läbivalt. Sealjuures tuleks uute lahenduste otsimise ja tööjõu kahanemise ajastul julgelt kaaluda alternatiive ka avalikus sektoris, tehisintellekt on üks võimalustest.
Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, kuid on endiselt umbes kolmveerand EL-i tasemest. Tootlikkust aitaks tõsta uute tehnoloogiate kasutusele võtmine, aga Eesti ettevõtted on tagasihoidlikud digitehnoloogiate kasutamisel ning kulutavad teadus- ja arendustegevusele vähem kui EL-is keskmiselt (0,59 protsenti vs 1,45 protsenti SKT-st 2018. aastal). Eestis peab märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel.
E-teenuste baastaristu ning e-teenuste kasutamist võimaldavad vahendid on hästi arenenud, kuid teenuste kvaliteet on ebaühtlane. E-teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb panustada nii baastaristu arendamisse kui ka luua uusi alternatiive senistele lahendustele. Tehnoloogia pidev areng (sh tehisintellekti kasutamine) avab riigile uusi võimalusi osutada seniseid teenuseid tõhusamalt ja teha otsuseid nutikamalt.
Uueks digipöördeks on meil kasutada 439 miljonit eurot
Üle 70 miljoni eurot sellest just ettevõtete digitaliseerimise toetuseks. Mida see tähendab? Näiteks reaalajas andmevahetuse lahendusi, mis aitavad Eesti ettevõtete jaoks säästa üle 200 miljoni euro aastas.
Digilahenduste kasutuselevõtt võimaldab kokku hoida miljoneid töötunde, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Digitaliseerimine annab võimaluse kokkuhoitud kulu suunata oma põhitegevuse mahu suurendamisele. See omakorda toetab tootlikkuse kasvu ja majanduse kasvu laiemalt.
164 miljonit eurot e-riigi värskenduskuuriks, avalike teenuste edasiarendamiseks. Digiteenused muutuvad targemaks, selliseks, mis tuletavad ennast ise inimesele meelde, tulevad ise sinu juurde, kui sul neid vaja on. Lapse sündides ei ole vaja enam erinevaid teenuseid ja toetuste taotlemise kohti ise üles otsida. Kõik ettevõtte asutamise ja juhtimisega seotud avalikud teenused saavad asuma ühes väravas, ühe ukse taga.
48 miljonit kiire ja korraliku internetiühenduse tagamiseks. Olgu siis läbi õhu või kaabli. 23 000 aadressi saavad selle investeeringu tulemusel liitumise võimaluse. See on umbes sama palju, kui Põlvas, Kärdlas, Paides, Lihulas ja Põltsamaal elavaid inimesed kokku.
Eesti peab olema ühendatud
Ühendused. Maailm võrgustub, peame püüdleme sõlmpunktiks. Ilma ühendusteta, olgu transpordiühendusteta või kiire internetita, oleme määratud mahajäämusse ja vaesusesse.
Vahemaade läbimise suur ajakulu ning transpordiliikide kombineerimise ja liinide omavahelise ühenduvuse keerukus on probleem. Konkurentsivõime parandamiseks on vaja arendada Eesti transpordi- ja energiataristu ühendusi Euroopaga.
Seetõttu on ka 5G internet, Rail Baltic, mis on esimeseks etapiks kahe majandusruumi ühendamisel Tallinna-Helsinki tunneliga, meie jaoks elulise tähtsusega.
Me räägime eurorahadega hoo saavatest erinevate valdkondade muutustest, aga see kõik peab tervikuna kokku kõlama. Üht eesmärki toetama, mitte iga miljardiga eri suunda kiskuma. Järgmiste aastate jooksul ajaloo suurima rahasüsti saav raudteetransport käib kogu rohepöördega sama sammu.
Miks investeerida just raudteetransporti? Kvaliteetne, kiire ja mugav ühistransport on Eesti inimese poolt kiirelt omaksvõetav. Rongiliiklus on sellest kõige parem näide. Kui tekkis võimalus oma sõit uute rongidega teha, harjuti kiiresti seda mugavat võimalust kasutama.
Kui 2013. aastal tehti Eestis veel 4,2 miljonit rongireisi aastas, siis koroonaeelseks ajaks, 2019. aastaks, oli inimeste poolt tehtavate rongireiside arv kasvanud Eestis 8,4 miljoni reisini aastas. Eesti inimestele meeldib kiire ja keskkonnasõbralik transport. See kõik toetab otsust teha uuel eurorahade rahastamisperioodil kõige suurem rahasüst just rongiliiklusesse.
2026. aastal on Euroopa maksumaksja rahaga valmis saanud Rail Baltic, mis viib Tallinnast Riiga kiiremini, kui praegu Tallinnast Tartusse, tunni ja 42 minutiga, ja millega jõuab Vilniusse umbes sama pika ajaga, mis kulub “Teneti” filmi ja võibolla veel kahe “Õnne 13” osa otsa ära vaatamisele – 3 tunni ja 38 minutiga. Inimeste liikumisvõimaluste kõrval tähendab Rail Baltic muidugi ühte täiendavat, kiiret võimalust kaupade liikumiseks. Turud tulevad ettevõtjatele lähemale.
Rail Balticu valmimine on esimene etapp aga veel üheks oluliseks kasvuhüppeks, Eesti-Soome majandusruumide tunneliga ühendamiseks. Meie regiooni mitme tulevikus kliimaneutraalse riigi ühenduste abil üheks ruumiks sidumine on potentsiaal, mille mõju ikka veel paljud ei taju. Me lähme selle kavaga edasi.
Uus euroeelarve toob üle seitsme aasta värskenduse ka pealinna trammiliiklusesse. Kas te mäletate veel, millal Tallinna tänavatel viimane suurem keskkonnasõbralikku trammiliiklust puudutav investeering tehti? 2014. aastal. Siis tegime me tollase valitsusega Tallinnasse selle investeeringu CO2 kvooditehingu abil.
“Trammivõrk saab uuenduse Vanasadama trammiliini näol, mis lennujaama ja sadamat ühendama hakkab.”
Nüüd läheme taas appi eurorahadest. Ülemistele tuleb bussi-, rongi ja trammiliiklust ühendav korralik, kaasaegne terminal. Trammivõrk saab uuenduse Vanasadama trammiliini näol, mis lennujaama ja sadamat ühendama hakkab.
Teadus ja ettevõtted koostööle – ja sedapuhku päriselt
Kui keegi oskab nimetada mõnda tulevikuprobleemi, mille lahendusteni on võimalik jõuda ilma teadlaste abita, siis võib sellest teada anda. Nii kliimamuutused, rohepööre, digilahendusterakendamine kui ka uute tehnoloogiate abil uute töökohtade loomine, kõik eeldavad teadlaste panust.
Teadustulemuste kasutamine tulevikuga seotud arenguvajaduse täitmiseks, teadlaste ja ettevõtluse vahel toimiva silla loomine, see on Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil oluline.
Eesti teadus on väga tugev, kuid tihtipeale areneb see eraldiseisvana ka seal, kus ettevõtjate reaalsed vajadused teaduse tuge vajaksid. Oleme ehitanud ja tugevdanud eraldi nii teadussektorit kui ka ettevõtlussektorit, kuid targa (suurema lisandväärtusega) majanduse areng läbi tõhusa ülekandemehhanismi teadusest ettevõtlusesse, pole olnud kellelegi piisavalt selge prioriteet.
Riigipoolne tugi ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute elluviimisel on ülioluline ning samavõrd oluline on rahalise toe kõrval pakkuda tuge ka koostööpartnerite leidmisel ning teadmiste ja oskuste tõstmisel, et olla tark tellija.
Rakendusuuringute programmi, rakendusuuringute keskusega alguse tegemise eesmärk on kokku viia ettevõtete nõudlus praktilise teaduse järele ja teadlaste oskused, kasvatada ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toel teenitavat tulu. Milline rohe-ükssarvik sellest alguse saab, näeme juba enne järgmist kümnendi vahetumist.
Otsime maailma muutvaid lahendusi
Eurorahad on sel korral ka vajalik tugi kriisist väljumiseks kõige rohkem abi vajavatele sektoritele. Tuge pakutakse koolist ja töölt eemale jäänud noortele, käivitatakse valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, soodustatakse veel vähese töökogemusega noorte töölevõtmist.
Kogu tervisekriisi ajal kõige vahetumaks eesliiniks olnud tervishoiusektorisse on eurorahade abil võimalik investeerida nii Saares, Hiius, Järvas, Narvas, Tartus kui ka Tallinnas.
Eurorahade kavandamise protsess ei ole toimunud saja päevaga, vaid see on kestnud kaks aastat. Sajad inimesed on juba praegu pakkunud sadu ideid ja aidanud kaasa, et meil tekiks ajalooline võimalus eurorahade toel Eestist kujundada Eesti enda mudel – rohelisem kui rohi ja viljakas kui kvantarvuti.
Aitäh kõigile, kes selles protsessis juba osalenud on, ka eelmise valitsuse liikmetele ja parlamendi saadikutele, ekspertidele, ettevõtjate, ülikoolide, valitsusväliste organisatsioonide esindajatele ja ametnikele.
Kogu järgmiste aastate euroraha kavast on hinnanguliselt umbes 40 protsenti raha, mille kasutus on ette määratletud, nii näiteks suured rongiliikluse investeeringud, teedeehitus, töötukassaga seotud tegevused. 60 protsenti kõikidest nendest tulevikku loovatest rahadest jagatakse aga avatud konkurentsis põhimõttel – parim projekt ja idee võidab.
Headele tulevikuprojektidele meil järgmistel aastatel raha on. Aga kas meil on ka piisavalt häid projekte? Uusi tasuta lõunaid palun mitte pakkuda. Uusi maailma muutvaid lahendusi aga küll.