Meid pikalt hästi teeninud elektribörs ei pea olema muutumatu või puutumatu
Kokku hoitud energia on maailma kõige rohelisem energia. Börsihinnad löövad iga päev rekordeid. Inimesed jätavad suurte elektriarvete hirmus kohvivee keetmata ja pesu pesemata. Meie ettevõtted on mures, kas ja kuidas nad energiahindade tõustes ellu jäävad. Ettevõtetest omakorda oleneb, kas inimestel tööd jagub või kui palju poes kurk maksab.
Elektribörs on praegusel kujul meid pikki aastaid edukalt teeninud ja toonud meie turule soodsa põhjamaade energia. Ent nüüd on Putin oma sõjaga tekitanud Euroopas gaasi- ja energiakriisi, mis oligi üks tema sõja eesmärke. Samuti on soojade ja päikeseliste suvede jooksul osaliselt kokku kuivanud jõed ja veereservuaarid, see pärsib nii hüdro-, kui ka tuumaenergia tootmist, vähendades seeläbi samuti turule tuleva energia hulka ja tõstes hindu.
Samal ajal elektrifitseerime enda ümber aina rohkemat, kütame soojuspumpadega, võtame kasutusele sundventilatsiooni ja konditsioneeri, sõidame elektriautodega jne.
Ükski süsteem pole ideaalne ja nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei pea ka meid pikalt hästi teeninud elektribörs olema muutumatu või puutumatu. Nord Pool on praegu üles ehitatud nii, et päeval kella 13-ks esitavad nii tootjad kui ka tarbijad oma soovid ja pakkumised ning sellest kujuneb turuhind järgmiseks 24 tunniks. Kui kell 13 on nõudlus ja pakkumine selgunud, siis on hind lukus ja seda muuta ei ole võimalik.
17. augustil süsteemist 2,14 MWh puudu jäämine ja seetõttu kujunenud 4800-eurone MWh hind (sh km) näitasid selgelt, kuidas järgmisel päeval turg päriselt reageeris – tarbijad hoidsid energiat kokku ja eelmisel päeval prognoositud nõudlus ei realiseerunud ning reaalselt poleks me pidanud sellist hinda maksma.
Seega tuleb süsteemi muuta ja ka kokkuhoid kaubaks teha. Ehk aeg on hakata nutikalt väärtustama neid, kes õigel ajal otsustavad oma tarbimist piirata ja nii kõigile soodsama elektrihinna tuua.
Pikendame börsi lahtiolekuaega 15 minutit (väidetavasti on selline lahendus osas Nord Pooli piirkondades olemas). Hoiame börsi lahti pärast hindade selgumist ja laseme bilansihalduritel korra veel hinnata, kas sellise hinna korral ikka tarbitaks nii palju. Laseme börsile turuosalised, kes suudavad tarbimist ja kokkuhoidu juhtida. Las nad teevad oma pakkumise, kui palju nad saavad kokku hoida – ja elektri hind langeb. Kokkuhoidjaid tuleb ka motiveerida, mõtleme välja, kuidas seda teha.
Elektri puudujäägi katmiseks ehitame ja hoiame käigus ilmselt sadu miljoneid eurosid maksvaid elektrijaamu ja need ongi vajalikud. Aga aeg läheb edasi, kasutagem ära ka nutikamad lahendused ehk virtuaalsed elektrijaamad, mis ei pea alati kõrgema hinnaga energiat juurde tootma, vaid hoopis kokku hoidma. Ja ärgem häbenegem kokkuhoidu tasustada, sest kokku hoitud energia on maailma kõige rohelisem ja ka kõige odavam energia.
Elektri sageduse hoidmiseks – mis on eluliselt vajalik, et meie elektrivõrk tarbimise ja tootmise erinevuse tõttu kokku ei kukuks – on olemas umbes samasugused alternatiivbörsid, näiteks Baltic Transparency Dashboard. Sisu poolest on need seotud just tarbimise juhtimisega. Paneme need kaks börsi koos tööle ja/või mõtleme, kuidas kokku hoidvaid turuosalisi motiveerida ja tasustada. Tean, et tasustamisküsimuse kallal on konkurentsiamet ka aastaid tagasi tööd teinud, kuid vaja on see uuesti ette võtta ja koera sabast üle saada.
Me ei saa ennast ülejäänud maailmast lahti haakida ja öelda, et lahkume elektribörsilt, toodame elektrit põlevkivist ja elame õnnelikult mustal elektril. See lihtsalt ei ole mõistlik, sest tarbimine kasvab ja uute jaamade rajamine on samuti kulu, mis tõstab elektri hinda. Põlevkivi põletamine on kallis ja keskkonnale kahjulik. Ja nii nagu väikesel Eestil pole mõistlik kunagi oma julgeoleku vaates üksi, ilma liitlasteta tegutseda, pole seda mõistlik teha ka energiajulgeolekut silmas pidades. On targem suure süsteemi osa olla ja nii ennast kaitsta.
Näiteks, Eestist palju suurem USA osariik Texas on aastaid hoidnud oma elektrisüsteemi muust Ameerikast eraldi. Möödunud talvel põhjustas see elektrikatkestuse, mitu miljonit kodu jäi päevadeks elektrita ja suri vähemalt 248 inimest. Küll aga saame olla nutikad, et energiamajandust enda ja teiste jaoks targemaks ning soodsamaks muuta ning kokkuvõttes hoopis kasu lõigata.
Nüüd võib küsida, kas tõesti saab väikesest Eestist muuta rahvusvahelise elektribörsi toimimist. Vastus on, et muidugi, täpselt samamoodi, nagu Eestist on juba muudetud rahvusvahelise takso- või valuutavahetusturu toimimist. Tuleb lihtsalt asjaga pihta hakata. Headele ideedele on praegu ruumi Euroopa elektrituru kõigi otsustajate laual.
Majandus ja kommunikatsiooniministeerium, konkurentsiamet ja Elering peaksid tulema ühise laua taha, kaasama meie turuosalised ja Nord Pooli esindajad ning muutma elektribörsi praegustes oludes toimivaks ning Eesti ja Euroopa elektrihinna soodsamaks!