Eesti peab andma Ukrainale juurde võimalusi Vene agressori tehnikat hävitada, aga mitte hirmutama oma inimesi.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond asus täna parlamendis võitlusesse oma kodumaalt Venemaa sõjamasina eest Eestisse põgenenud Ukraina naiste ja laste vastu. Nimelt lubas nende fraktsiooni esimees Henn Põlluaas hakata praegu, sõjaajal, takistama riigikogu tööd, et vältida välismaalaste seaduse vastuvõtmist.
Vastab tõele, et välismaalaste seaduse menetlust on kiirendatud, et ukrainlastele vastu tulla. Pärast 24. veebruari elame täiesti teistsuguses maailmas ja riik peab sellele olukorrale kiiresti reageerima. Eestisse on saabunud hulk Ukraina sõjapõgenikke, kelle huvi on võimalikult kiiresti kodumaale naasta, kuid seniks leida endale siin elamiskoht ja töö, et enda ja oma lastega niigi keerulistes oludes hakkama saada. Samuti on Eestis hulk Ukraina inimesi, kes olid siin juba enne 24. veebruari ning kellele Euroopa sõjapõgenike ajutise kaitse süsteem ei laiene. Ilmselgelt ei saa nad ka kodumaale naasta ja sooviksid oma töötamist siin jätkata ning elatist teenida.
Seetõttu tegid siseminister ja ettevõtlus- ja IT minister riigikogu menetluses olnud välismaalaste seadusesse hulga muudatusettepanekuid, et nende olukorda paremaks teha. Neist saab lähemalt lugeda siseministeeriumi kodulehel. Me peame aru saama, et selles võitluses kasutatakse kõiksugu argumente, näiteks väidetakse nagu sisaldaks seadus mingisuguseid Venemaa jutupunkte. Ei, midagi sellist seal kindlasti ei ole, saan põhiseaduskomisjoni liikmena kinnitada, et seaduse tekstis on lähtutud rahvusvaheliste lepingute tekstidest, mis on üle Euroopa ühesugused.
Ma siiski ei imesta, et EKRE on alustanud võitlust sõjapõgenike vastu. Pikemat aega on jäänud mulje, et selles erakonnas on inimesi, kelle sümpaatia Vene-Ukraina sõjas kaldub Vladimir Putini poole. Alles nädalavahetusel hirmutasid erakonna juhid oma raadiosaates eestlasi ning halvustasid otsust Eesti tankitõrjerakette ukrainlastele anda, nii et kaitseväe juhataja oli sunnitud neid avalikult korrigeerima.
Tahan omalt poolt kinnitada, et Eesti on kaitstud ja sõjalist ohtu meile ei ole, aga Eesti otsus Javelinid ühe esimese riigina Ukrainasse saata oli ainuõige. Ukrainlased seisavad, muuhulgas meie relvade abiga, täna kogu Euroopa sh Eesti vabaduse eest. Võimalusi Vene agressori tehnikat hävitada tuleb neile juurde anda, mitte aga Eesti inimesi hirmutada.
Muide, selleks, et Eesti saaks teha võimalikult kiired otsused oma kaitsevõime tõstmiseks ning Eesti inimeste ja põgenike abistamiseks, on valitsus lubanud tulla Riigikogusse lisaeelarvega, mille kiirem menetlemine sõltub samuti sellest, et Riigikogu oleks töövõimeline, mitte ei tegeleks arutu jantimise ja venitamisega.
Ma tean, et EKRE fraktsioonis on inimesi, kes, nagu enamik Eestist siiralt hoiavad pöialt Ukrainale. Ma palun neil oma juhtkonnalt küsida, miks parlamendis ukrainlaste ja ka Eesti kaitsmise vastu sõditakse ja kas see tegevus oleks võimalik lõpetada. Oleme Eestis ikka uhked olnud selle üle, et me oma riigikaitse küsimustesse suhtume tasakaalukalt ja otsime konsensust. Loodan, et ka EKRE jaoks on need olulised väärtused.