Selleks, et praegu Ukrainas toimuv Eestiss ei jõuaks, otsustasime valitsusega lisada veel ligemale tavapärase eelarveaasta kaitsekulutuste jagu meie riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse – ligi 500 miljonit eurot. Nagu öeldud, lisandub see summa riigieelarves niigi ette nähtule ja hiljuti Vabariigi valitsuse poolt jaanuaris erandkorras laiapindse riigikaitseks eraldatud 380 miljonile eurole. Kõik see kokku on Eesti riigile ja meie maksumaksjate üldarvu arvestades märkimisväärne kogus raha, meie raha. Raha, mida saaksime tervemõistuslikes oludes kulutada haridusele, teadusele, pansionideks, keskkonnakaitsele, laste tervishoiule… Kahjuks on meil aga vaja õhu- ja tankitõrje ning muid võimekusi, et saaksime küsimusele, kas sõda jõuab Eestisse vastata: ei!
Siinkohal peab meenutama, et Ukrainas toimuv ei ole tavamõistes sõda. See on Venemaa agressioon, mida ka Venemaa juhtkond keeldub sõjaks nimetamast. See on julm ja andestamatu kuritegu, mida pannakse toime suure riigi suurte sõjaliste vahenditega. Kuid jah, toimuvad lahingud, inimesed hukkuvad, linnad ja elukeskkond hävib, nii et seda tuleb sõjaks nimetada.
Kuidas kaitse- ja julgeolekuametkonnad meie raha kasutavad?
Kõnealuse rahaeralduse tulemusel muutub Eesti vastu suunatud sõjalise kallaletungi korral esimese rünnakuešeloni hävitamine kolmandiku jagu lihtsamaks. Kui vaenlasel õnnestub Eesti territooriumile tungida, on ta pideva väga ohtliku tule all. Kallaletungija järgmise rünnakulaine juhtimine, taristu, tulejaotus ja tagala on Eesti poolt ohustatud vähemalt 50 kuni 90 kilomeetri kaugusel.
Tänasega võrreldes kasvab oluliselt Eesti võimekus vaenlast hävitada ja demoraliseerida pimedal ajal. Ukrainas kogetu põhjal on kinnitust saanud, meie varasem teadmine, et Venemaa väldib pimedal ajal sõdimist.
Vaenlase mere- ja õhudessanti ei saa küll välistada, kuid tulemused oleksid Eesti kaitsevõimekuse sihtotstarbelise kasvu tõttu ründaja jaoks katastroofilised.
Täiendavalt on ette valmistamisel kaitsetahte realiseerimine ehk senisest oluliselt kiirem ja tõhusam võimekus vabatahtlike sõjalisse kaitsesse kaasamine.
Tähtis on see, et õpime Ukraina kogemustest. Teisalt tuletan meelde vana rahvatarkust, et kindralid valmistuvad eelmiseks sõjaks. Kaasaegses Eestis pole see viimane väide sugugi õige. Oma poliitilised õppetunnid oleme saanud palju varem, kuid Venemaa agressiooni ajal Ukraina rahva ja riigi vastu oleme saanud kinnitust nii mõnelegi oma hinnangule, mis puudutab Venemaa tegelikke kavatsusi ja Venemaa tegelikku võimekust.
Plaanis on täiendavalt relvastada Kaitseliidu põhiseid maakaitseüksuseid Javelin rakettidega, suurendada brigaadide võimet soomust hävitada sh vasturünnakuid sooritada, samuti lisame varustusse EuroSpike LR laskeseadmeid ja rakette. Soomukivastaste rakettide (Instalaza) hulk muudab maakaitse ohtlikuks ükskõik millise vastase läbimurdnud üksuse vastu. Teadmine, et tankist ja soomukist saame jagu parandab omakorda üksuste moraali ning võitlustahet.
Niisiis kasvavad ja tõhustuvad Eesti lühimaa õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, liitlaste taristu ning vaba tahte rakendamine läbi Kaitseliidu.
Liitlaste nimetamine ongi selles kirjatükis pealkirjast ebatavaliselt kaugele jäänud. Me ei unusta hetkekski, et kuigi seisame ise vapralt oma vabaduse eest, on meie tuleviku ja
riigikaitse ülioluline osa Eesti kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu. Eesti kaitsmine on osa NATO kaitsevõimekusest ja -valmidusest.
Olukorrast tulenevalt kasvatame oma maakaitse mehitatust 20.000 sõjaväelaseni.
Riikide ja liitlaste koostöö on tõhusam kui kunagi varem
Viimaste kuude jooksul on Euroopa ja NATO kaitseministrid kohtunud kordades tihedamini kui tavaliselt ja jutud on mõistagi väga konkreetsed. See kogemus lubab mul varasemast veelgi kindlamalt kinnitada, et NATO kaitse toimib ja kui selleks vajadus tekib, ei hakka ükski liitlane enam arutama, kas artikkel 5 ka ikka tõsiselt võetav on. Me näeme, et meie raha on riigikaitseks kasutatud õigesti, sest ega’s muidu meie liitlased meile vajaduse korral ülikiiresti oma sõjamehi ja moodsaimat varustust kohale ei toimetaks!
Vaid ühe näitena olgu meenutatud, kuidas märtsi alguses lisanduv Ühendkuningriigi pataljon väga kiiresti Tapale saabus. Teine parim näide puudutab õhukaitset, kus Eestis olevate liitlaste hävitajate hulka kahekordistati.
Kahjuks on Venemaa tõesti toonud sõja Euroopasse. Peaminister Kaja Kallas on praeguse kohutavate sündmuste kestes viinud kõigile vähegi avatud meeltega riigijuhtideni arusaamise, et meie, eestlased, elame iga viimane kui päeva ja öö, aasta ja sekundi – kogu aeg – sõjalise ohu eesliinil. Seda on kuulda ja tõsiselt võetud.
Tähelepanuväärseim näide sellest on Saksamaa eelarvelised otsused kaitsekulude ülisuureks kasvuks, selle taustal on ühtviisi Venemaa agressioon ja samaväärsena eestlaste ja baltlaste varasem pidev mantra tegelikust ohust. Kahjuks oli muutusteks vaja, et meie ohuhinnang tegelikuks osutus.
Teadmine, luuramine ja tõhusus
Mõistagi ei saa ma isegi tsiviilvõimu esindajana avalda kõiki meie riigikaitse ja lisandunud rahakasutuse üksikasju. Ja mõistagi ei ole see usaldamatus oma inimeste vastu, vaid meeles tuleb pidada, et meie vaenlane loeb samuti meie ajalehti. Pärast Ian Flemingi poolt James Bondi ilmale toomist on üha suurem osa luurest avaliku dokumendi analüüs ja üha vähem põnev spioonilugu ja luuremäng.
Niipalju siiski, et viimati lisatud raha kulutame pigem kiiretele lahendustele ja jätame tavalised aastatepikkused hanked oma tavalist rada kulgema. Ikka selleks, et kui meie naaber kaotusvaludes ka päris pööraseks minema peaks, siis lisaks meie tavapärasele heidutusele on meil ründe korral ka tegelikult ja võimalikult peatselt igas põõsas püss paukumas. Tänapäeval siis pigem Stinger, Javelin ja muu selline „pisut suurem“ püss.
Eesmärk on vaenlase hävitamine võimalikult kauge maa tagant, see tähendab vaenlase hoidmine meist ja meie maast võimalikult kaugel. Selleks tehakse suur osa kaudtule võimekuse tõhustamiseks. See on ühtviisi tähtis nii meie elanike kaitseks kui kaitsjate hukukindluse suurendamiseks. Sama tähtis on relvade ja laskemoona tõhusus. Uued mitmikraketiheitjad ja täppismoon võimaldavad eesmärgipäraselt kasutada endi ja liitlaste luureteavet.
Kokkuvõtteks saan öelda, et iga viimane kui euro ja sent lisanduvast rahast on väga täpselt kavandatud ja eelkõige on järgitud põhimõtet, et iga euro ja sendi eest saaksime võimalikult palju ja senisest rohkem kaitset ja julgeolekut.
Kalle Laanet – kaitseminister