Maris Lauri: Eesti suund olgu kogu õiguskaare digiteerimine

Arvamus
|
Maris Lauri
|
11.05.2021

Väikese rahvaarvuga riigi pidamine on rahaliselt suhteliselt kulukas ja koormav ka tööturule. Seetõttu peame kasutama kõiki võimalusi, mis vähendavad kulutusi ja inimeste töötamist avalikus sektoris. Mitte selle pärast, et Eesti oleks mõne edetabeli tipus, vaid selleks, et pidada oma riiki efektiivsemalt ning ettevõtlusele ja ühiskonnale vähem koormavalt.

Võimalusi digiteerimiseks ja kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks on avalikus sektoris küllaga, see kehtib ka justiitsvaldkonna kohta. Tore on seejuures, et uuendusi juba viiakse ellu ning päris mitmetega on jõutud järku, kus plaanipidamisest saab edasi minna tegudeni.

Eesti suund peab olema kogu õiguskaare digiteerimine, alates kohtusse pöördumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni välja. Loomulikult tähendab see ühtlasi erinevate digitaalsete lahenduste kasutamist nii uurimise ajal, kohtupidamises kui ka karistuste rakendamisel. Kuigi üpris palju on siin juba muutunud, on endiselt tegemist suuresti üksiklahendustega. Lisaks puuduolevatele tükkidele on meil vaja jõuda selleni, et olemasolevad ja tulevased lahendused oleksid omavahel seotud.

Üksikute toimingute või töölõikude digiteerimine võib anda kokkuhoidu paberis ja ajas, kuid süsteemsem lähenemine võimendab seda ja loob uue kvaliteedi. Näiteks loobudes pabertoimikutest, saab kokku hoida aega, mis kulub nende koostamisele, trükkimisele, saatmisele ja säilitamisele. Aeg teatavasti on raha ja inimesed. Tõsi, ka digitaalsete dokumentide koostamine võtab aega, kuid kogu protsessi on võimalik märkimisväärselt kiirendada ja muuta paindlikumaks, kasutades erinevaid automatiseeritud elemente. Digitoimiku juurde käivad videod ja salvestused, mitte enam sündmuskoha pikad tekstilised kirjeldused ning ülekuulamiste sõnasõnalised üleskirjutused ja väljatrükid.

Riigikogu menetluses on kriminaalmenetluse seadustikku muutev eelnõu, mille põhieesmärk on minna üle täielikult digitaalsele kriminaalmenetlusele. Ainuüksi praeguse paberdokumentide trükkimise ja väljasaatmise asendamine dokumentide digitaalselt kättesaadavaks tegemisega e-toimiku süsteemi kaudu vabastaks kaks inimest muudeks töödeks. Kuid sellele lisanduvad väga mitmed kokkuhoiukohad, alates kutsete väljasaatmisest, dokumentide digitaalsest vahetamisest ja väljatrükkide kaotamisest, milles saame ka rahaliselt mitmemiljonilise kokkuhoiu.

Uute tehnoloogiliste võimaluste kasutusele võtmisel on oluline jälgida, et sellega ei astutaks üle inimeste privaatsuspiiri ja ei põhjustataks diskrimineerimist.

Uuringud osutavad, et kiirem menetlus konkreetses asjas vähendab toimepandud kuritegude arvu ka üldiselt. Lisaks otsesele kahjule on igal kuriteol üpris suured kõrvalkulud, seda kogu ühiskonna jaoks. Kui suudame luua tõhusama uurimis- ja kohtumenetluse, mis aitab vähendada kuritegevust, siis saame vägagi märkimisväärse rahalise kokkuhoiu. Turvalisemast elukeskkonnast tulenevatest kasudest rääkimata.

Digiteerimisvõimalusi justiitsvaldkonnas on rohkemgi. Juba praegu arendatakse rahvusvahelist koostööd elektrooniliste kanalite kaudu, kuid see võiks muutuda – vähemalt Euroopa Liidus – üksikute riikide omavahelistest projektidest üleüldiseks koostööks. Terrorism, narko- ja küberkuritegevus ei tunne riigipiire, mistõttu riikidevaheline koostöö nende uurimisel on väga oluline. Kui see on korraldatud turvalisi elektroonseid kanaleid ja digilahendusi kasutades, siis on võimalik neid raskeid kuritegusid mitte üksnes kiiremini avastada, vaid ka mitmeid neist ära hoida.

Eestis arendatakse juba mõnda aega valitsuse ja riigikogu õigusaktide koostamiseks ja menetlemiseks ühtset nn koosloome keskkonda, mis ühendaks praegused killustunud ja ajale jalgu jäänud digisüsteemid. Selline õiguse koosloome keskkond muudaks eelnõude loomis- ja menetlusprotsessi avatumaks ning paremini jälgitavaks nii eelnõude koostajatele kui ka avalikkusele.

Võimalusi on veel muidki. Näiteks võiksime lõpuks ometi loobuda erinevate dokumentide – sh kohtuotsuste – posti teel saatmisest ja kasutada selleks hoopis elektroonilisi kanaleid. Seda vähemalt nii-öelda vaikimisi lahendusena ja juriidiliste isikute puhul. Ainuüksi rahaline kokkuhoid postikuludelt ületab julgelt miljoni, töötundidest ja paberi kokkuhoiust tulenev sääst lisaks. Viimane aitab vähendada ka meie mõju keskkonnale.

Juba on arenduses ja kasutuses eesti keelel põhinevad tehnoloogiad, mis võimaldavad kasutada tehisintellekti lahendusi ehk nn kratte erinevate protokollide ja üleskirjutuste tegemisel. Edeneb masintõlke kasutamine, samuti on olemas juturobotid, mis vastavad klientide küsimustele või juhatavad küsija õigete (digitaalsete) allikateni. Neid lahendusi tuleb kasutada ka justiitsvaldkonnas.

Uute tehnoloogiliste võimaluste kasutusele võtmisel on oluline jälgida, et sellega ei astutaks üle inimeste privaatsuspiiri ja ei põhjustataks diskrimineerimist. Euroopa tasandil on üpris värskelt puhkenud diskussioon selle üle, millised tehisintellekti lahendused on demokraatlikus ühiskonnas lubatavad ja millised mitte, ning ka Eestil tuleb siin oma seisukoht kujundada.

Täisautomatiseeritud uurimist ja kohtupidamist, kus inimlikule kaalutlusele üldse kohta ei ole, ei tule loodetavasti kunagi, vähemalt mitte Eestis. Kuid see ei tähenda, et me ei peaks kasutama võimalusi, mida kaasaegne tehnoloogia õigusruumi arendamisel pakub.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt