Ühiskondlik arutelu meie riigi rahanduse üle on väga tervitatav, kuid mõned rünnakud Kaja Kallase valitsuse eelarvepoliitika vastu on alusetud. Eriti mõtlen ma selle all rünnakuid kaitsekulude vähenemise kohta.
2022-2025 riigi eelarvestrateegia (RES) järgi on kaitsekulud igal järgneval aastal püsivalt üle 2% ja suuremad kui praegusel aastal, millele lisanduvad kaitseinvesteeringute programm ja liitlasi vastuvõtva riigi toetus. 2022. aastal on RES-i järgi kaitsekulude kogumaht 712,3 miljonit eurot, see tähendab 2021. aastaga võrreldes 66,3 miljonilist kasvu. Selline kasv on juba sisse kirjutatud eelarve strateegiasse, aga kinnitan teile, head
Eesti inimesed, et teen kõik endast oleneva, et sügisel, 2022. aasta riigieelarve koostamisel, proovin seda mahtu veelgi tõsta. Sellele kõigele aitab kaasa loodetavasti positiivne suvine majandusprognoos.
Eesti riigi kaitse algab kodanike kaitsetahtest
Tänase valitsuse poliitilised oponendid ütlevad, et neil olid suured unistused suurest kaitse-eelarvest. Süüvides lähemalt nendesse unistuste strateegiasse, leiab nende enda koostatud eelarvestrateegiast pea miljardi euro jagu katteta tulusid. Riigi eelarvestrateegia peab arvestama nii riigi vajadusi, prioriteete kui ka rahalisi võimalusi. Kahjuks ei arvestanud eelmise rahandusministri tehtud RES neid rahalisi võimalusi, vaid tegi ainult võrrandi ühe poole ära.
Sellegipoolest tuleb tunnustada eelmist kaitseministrit, kes hoidis ära kaitseministeeriumi vastutusalasse plaanitud suure kärpe. Endine rahandusminister Martin Helme soovis 2020. aasta septembris kärpida ainult kaitsekulusid 50 miljoni euro võrra, mis oli vastutustundetu ning ebaõiglane meie riigi kaitsjate suhtes. Reformierakonna juhitud valitsus on otsimas kokkuhoiukohti kogu riigisektoris laiemalt lähtudes seisukohast, et riik on tervik, samamoodi nagu riigikaitse on tervik ja laiapindne.
Julgeoleku garandiks väikeriigile on usaldusväärsus. Kodanikud peavad tundma kindlust ja usaldust riigiinstitutsioonide vastu, aga samas nad peavad aru saama, et nemad ongi riik. Selline usaldusväärsus algab sotsiaalsest turvatundest, mida toetab kindel majandus. Sealt edasi ehitab usaldusväärsust riigi valmisolek vastu astuda ja hakkama saada erinevate kriisidega ning lõpliku turvatunde loob vabadus – vabadus arvamust avaldada, vabadus liikuda, vabadus elada vabas riigis.
Usaldusväärsust ja kaitsetahet ei ole võimalik luua, kui riigijuhid ei vaata suuremat pilti. Nii nagu lääneriikide kaitsepoliitika on ehitatud solidaarsusele, peab iga riik olema solidaarne raskes majanduslikus seisus oleva erasektoriga. Selline solidaarsus tõstab ka kodanike riigikaitse tahet.
Suurem julgeolek hakkab koostööst
Suurte silotornide ehitamine igas ministeeriumis ei tee riiki paremaks ega õhemaks. Efektiivsuse kasv saavutatakse siis, kui sama laadi olevad tegevused tehakse koos. Öeldakse, et kui tahad jõuda kiiresti, mine üksi, aga kui tahad jõuda kaugele, mine üheskoos.
Sarnane mõtteviis viib edasi ka riigikaitses. Eestil on väga head liitlassuhted, alles sel nädalavahetusel maandusid 600 sõpra USA-st langevarjudega Nurmsi juures, et näidata nende valmisolekut kaitsta nii Eesti kui kogu NATO territooriumit. Sellised suurõppused on ülim heidutus meie naabrile ja suurim kummardus meie kaitseväele.
Liitlassuhted väljaspool meie riiki on seega laitmatud, aga siseriiklikult on arenguruumi veel palju. Toome näiteks riigi laevastikud. Saame ju kõik aru, et meil ei ole finantsilist võimekust arendada Eestile korraga kaht või enamat laevastikku. Sellises olukorras tuleb kiirkorras sarnaste ülesannetega laevastike arendamine ning käitlemine ühendada.
Laevad oleks kõik Eesti omad, aga ühel päeval oleks seal peal kaitseväe vormis inimesed, teisel päeval politseivormis inimesed – me kõik ju soovime suuremat julgeolekut, teeme seda koos. Kui suudame teha koos oma riigi sees ja regionaalselt koos lähinaabritega, siis see loob usaldust ning toob Eestile rohkem ja suuremaid partnereid.
Merevägi peab strateegiliselt arenema
RES-i dokumendis on näidatud ka tänase mereväebaasi Miinisadama müük. Kõik, kes teavad Miinisadama asukohta Tallinna kesklinna ääres, kauni Noblessneri rajooni kõrval, saavad aru, et strateegiliselt ei ole see hea asukoht. Suure kaitseüksuse hoidmine pealinnas tekitab nii sõjalises kriisis väga suure julgeolekuohu kui ka rahuajal palju probleeme. Rahuaja suurimaks probleemiks on tallinlaste – merepealinna elanike – ligipääs merele.
Mereväebaas peaks paiknema kohas, kus oleks laevadel ja laevapersonalil muretu liikuda sadamasse ja sadamast välja, kohas kus luurajatel ei ole võimalus ennast majutada mugavalt lähedal olevas AirBnb korteris ning kohas, kus strateegiliste laevateede lahtihoidmisest sõltub Eesti iseseisvus. See ideaalne uus asukoht Eesti mereväele on veel kaardistamise ja analüüsifaasis, aga valitsuse suunis, et leida see strateegiliselt parem asukoht tõstab meie julgeolekut.
Realistlik, tasakaalukas ja ühtne valitsus on Eesti julgeolekule parim
Tänases keerulises julgeolekuolukorras peame näitama, et Eesti kaitsevägi ei ole pausile pandud. See tähendab, et kõik plaanilised õppused alustades Kevadtormist, lõpetades liitlastega koostöös toimuvatest, näiteks Defender Europe, toimuvad.
Meie praegused riigijuhid on realistlikud ja tasakaalukad, juhtides muidu ärevas geopoliitilises olukorras riigi välja ka tervisekriisist. Solvangud ja lahmimised riigi kõrgete ametnike poolt vaid lõhestavad ühiskonda. Kinnitan teile, et Eesti riigikaitse on kindlam kui kunagi varem ning me oleme valmis vajadusel agressorile vastu astuma.