1. aprill toob pensionidele kauaoodatud lisa. Eestis elab 1. jaanuari seisuga 377 489 pensionäri.
Väiksed pensionid on olnud läbi aastate üks riigi suuremaid muresid. Olukord, kus meie eakate igakuine sissetulek kasvas vaid killukese haaval tänu indekseerimistele, ei olnud selgelt vastuvõetav. Aasta tagasi valitsust moodustades leppisime üksmeelselt kokku, et nelja aastaga peavad pensionid kahekordistuma. Meie eakad on selle igati ära teeninud.
Uus pensioniarvestus
Eesti majandus on olnud väga edukas. See on tähendanud ka töötajate märkimisväärset palgatõusu. Paraku ei peegeldunud palkade suurenemine ning seeläbi kasvanud sotsiaalmaksu laekumised pensionides nii tuntavalt, kui see oleks olnud õiglane. Seda lihtsalt ei võimaldanud kehtinud pensionide indekseerimise süsteem. Pensioniindeksit arvestati võrdselt pooleks tarbijahinnaindeksi kasvust ning sotsiaalmaksu laekumisest. Olukord polnud rahuldav ning seega võtsime ette süsteemi muutmise.
Selle aasta algusest hakkaski kehtima uus pensionide indekseerimise süsteem. See tähendab, et 80% ulatuses sõltub pensionide arvestamise indeks laekunud sotsiaalmaksust ehk sellest, kui palju on palgad kasvanud. 20% sõltub tarbijahinnaindeksi kasvust. Nüüdsest astub pensionide jätkuv suurenemine ühtsemat sammu palkade kasvuga riigis. Samuti otsustasime, et edaspidi suureneb senisest rohkem pensioni baasosa. See on ainuke osa pensionist, mis on kõigile pensionisaajatele võrdne. Nii kasvavad ka kõige madalamad pensionid.
Nüüd ka konkreetsetest arvudest. Sotsiaalmaksu laekus möödunud aastal 25,34% võrra rohkem kui 2006. aastal. Tarbijahinnaindeks kasvas eelmisel aastal 6,6% võrra.
Tulumaks ei söö pensionikasvu
Maksuvaba tulu suurus on aasta-aastalt kasvanud. 2008. aastal on see 27 000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus. Sellele lisaks on pensionäridele ette nähtud täiendav maksuvaba tulu. Sel aastal on see 36 000 krooni aastas ehk 3000 krooni kuus. Järelikult on 2008. aastal mittetöötava pensionäri kuni 5250kroonine pension tulumaksuvaba. Seda summat ületav osa maksustatakse 21% tulumaksuga.
Samas on töötajate maksuvaba tulu määr 2008. aastal kuus 2250 krooni ja sama suur on see määr ka alampalka saavatele töötajatele.
Maksuvaba tulu suureneb aasta-aastalt – 2009. aastal on see 2500 krooni kuus, 2010. aastal 2750 krooni kuus ja 2011. aastal 3000 krooni kuus (pensionäridel siis vastavalt 5500, 5750 ja 6000 krooni) ja samal ajal väheneb tulumaksu määr igal aastal ühe protsendi võrra, olles aastal 2011 vaid 18%.
Eesseisvate aastate pensionitõusu prognoosi arvestades on nii järgmise kui ka ülejärgmise aasta keskmise staažiga vanaduspensionid tulumaksuvabad.
Eesti harmooniliseks arenguks on oluline, et siin oleks hea elada nii lastel, noortel, täiskasvanutel kui ka eakatel. Kui igaüks tunnetab end täieõigusliku ühiskonna liikmena ning julgeb ja tahab olla aktiivne ja oma sõna sekka ütelda, on meie ühiskond terve ja tulevikku suunatud. Teineteise kõrval elades ja teineteist austades on meie loomulik soov, et iga ühiskonna liige saaks kenasti hakkama ning et Eesti tervikuna püsiks ja areneks jätkusuutlikult. Usun, et pensionide pidev kasv suurendab meie eakate kindlustunnet ja soovi ühiskonnaelus aktiivselt kaasa lüüa.