Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo kirjutab, et uuest aastast ei kuulu tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolitus enam erisoodustuse alla. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks.
Alates 2012. aastast ei kuulu töö- ja teenistussuhetes ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolitus enam erisoodustuse alla. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks.
Tasemekoolituse katmise kulutus on õigustatud, kui tööandja vajab oma eesmärkide täitmiseks just sellist spetsialisti, kelle kvalifikatsiooni tõstmine koolitusega toimub. Tööandjapoolset tasemekoolituse kulude katmist tuleb vaadelda tavapärase investeeringuna, mille eesmärgiks on eelduste loomine tööandja edukaks toimimiseks tulevikus.
Sellise kulutuse tegemisel on õigustatud eeldada töötaja hilisemat panust (näiteks 3 aastat) temasse investeeritu tagasiteenimiseks just erialal, mille taseme koolitamiseks maksuvabalt investeeriti. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui firma ekspordib oma toodangut Rootsi ja firmajuht saadab müügijuhi rootsi keele kursustele, siis on see koolitus maksuvaba. Seoseid inimese tööga loomulikult jälgitakse ja hobikoolitustele maksuvabastus ei laiene.
Tasemekoolituselt ei maksta erisoodustusmaksu juhul, kui tegemist on töö- või teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega ning tasemekoolituse sisu on selle suhtega tihedalt seotud. Muudel juhtudel tuleb maksta erisoodustumaksu.
Näiteks tuleb seda tasuda võlaõiguslike lepingute alusel töötavate või teenust osutavate isikute tasemekoolituselt, samuti sellise füüsilisele isiku tasemekoolituselt, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Sellise valiku tingis asjaolu, et ülejäänud juhtudel on erisoodustuse mõttes tööandja ja töötaja vahelised suhted ebakindlamad ja tasemekoolituse kulu ei saa vaadelda kui 3 aastast investeeringut. Riigi huvi on, et maksuvabastust kasutataks ikka juhul kui koolituse saaja edaspidi õpitut oma igapäevatöös kasutab ja sellega rahvamajanduse kasvule juurde annab.
Kui isikute suhe tulumaksuseaduse mõttes on tööandjaga ebakindlam ning eelduslikult lühiajalisem tavapärasest töö- ja teenistussuhtest, ei ole põhjust eeldada tööandja siirast soovi käsitleda nende isikute tasemekoolituse kulude katmist investeeringuna. Pigem võib eeldada, et selliste isikute tasemekoolituse kulude katmise näol oleks tegemist töötasu maksmisega kaasneva maksukohustuse vältimisega ning seeläbi ebaausa konkurentsi tekitamisega.
See ei ole tasemekoolitusele maksuvabastust kehtestanud muudatuse eesmärgiga kooskõlas, mistõttu laieneb tasemekoolituse kulude katmist puudutav välistus muudatuse kohaselt vaid töö- ja teenistussuhetele. Tasemekoolituse kulude katmine ei või ka nendes suhetes asendada tavapärast töötasu.
Tööga seotud tasemekoolituse välistamine erisoodustusena käsitlemisest alates 2012. a kergendab prognoosi kohaselt ettevõtjate maksukoormust alates 2012. a 5 miljoni euro võrra aastas. Arvesse on võetud nii kaudseid kui ka otseseid mõjusid. Haridusministeerium on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kolmandikul Eesti töötajatest puudub erialal, kus nad töötavad, erialane ettevalmistus.
Loodetavasti aitab tasemekoolituse erisoodustusmaksust vabastamine kaasa selle protsendi vähenemisele, toetab tööhõivet, parandab maksulaekumisi ja vähendab vajadust sotsiaaltoetuste maksmise järele. Koolitatud inimeste töötulemused on paremad ning see aitab kaasa rahvamajanduse kasvule.