Uue koalitsiooni ootel on väljendatud muret valitsuse võimaliku „vasakpöörde“ pärast. Seni kuni Reformierakond on võimul, valitsust vasakpoolseks kindlasti nimetada ei saa. Kartused vasakpoolse maailmavaate pealetuleku ees pole antud juhul põhjendatud, laiemas plaanis aga küll.
Tõsi, viimastel valimistel on inimesed andnud oma heakskiidu programmidele, mille sotsiaalne mõõde on senisest laiem. Nimetagem näiteks vanemahüvitist, stabiilset pensionitõusu, lastetoetuste reformi, maksumaksja kulul kõrgharidust jne. Need on kõik head algatused, mis aitavad eelkõige neid ühiskonnagruppe, kes enam abi vajavad. Nii peabki, abivajajaid tuleb aidata. Vasakpoolseks ma seda ei nimetaks, pigem senisest sotsiaalsemaks. Oluline on täheldada, et läbivaks märksõnaks on vajaduspõhisus. Kindlasti ei pea ma aga õigeks toetuste ühtlase õhukese kihina laialijagamist, maksukoormuse tõusu, astmelist tulumaksu jms vasakpoolset.
Koalitsiooni moodustamine tähendab läbirääkimisi, osapoolte nõudmisi, ettepanekuid ja kompromisse. Vaatamata sellele, et kuluaarides ja ajakirjanduses on üles puhutud jutud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonist, ei maksa teha ennatlikke järeldusi. Minu isiklik arvamus on, et IRL-iga koostöö jätkamine oleks mõistlik, kuna viimaste aastate jooksul on kujunenud päris hea sünergia ning ellu viidud mitmed olulised reformid. Samas olen kuulnud mitmete inimeste arvamust, et näiteks Sotsiaaldemokraatide kaasamine valitsusse oleks hea, kuna see tagaks laiema maailmavaatelise esindatuse.
Olen seda meelt, et pelgalt värvi pärast ühtegi erakonda vaikimisi välistada ei maksa. Igas erakonnas on tublisid inimesi, samas on ka neid, kelle väljaütlemised teevad ettevaatlikuks. Sellega tuleb samuti arvestada. Eesmärk peab olema, ja ongi, leida parim koostöövorm, et Eesti areneks ning inimeste elu jätkuvalt paremaks läheks. Seega, sisu loeb. Koalitsioonipartneriks saab erakond (või erakonnad), millega suudame leida suurima ühisosa ning optimaalseima plaani Eesti edasiseks arenguks.
Kindlasti peaks minu arvates uues koalitsioonileppes olema fikseeritud tulumaksu langetamine 20-le protsendile, nagu siiani kavas. Vanemahüvitise süsteemiga jätkamine ja pensionitõus on tänases seisus loodetavasti niigi ilmsed. Lastetoetuste kasvu reformi jätkamine, nagu ka juba korduvalt välja öeldud, on Reformierakonna üks prioriteete, samuti julgeolekuküsimused (2% SKT-st jätkuvalt riigikaitseks) ja tööjõumaksude vähendamine ning seeläbi inimeste sissetulekute parandamine.
Eesti Koolispordi Liidu presidendina on minu südameasjaks, et leiaksime järgmise aasta riigieelarvest noortetreeneritele 3,5 miljonit lisaeurot stipendiumidelt töölepingutele ülemineku kompenseerimiseks. Pean väga oluliseks ka huviringiraha kehtestamist. Jätkuvalt vajab mu meelest kaalumist sporditegevuse toetamiselt erisoodustusmaksu kaotamise idee. Arvan, et riik peaks toetama kohalikke omavalitsusi koolide tugipersonali (psühholoog, sotsiaal- ja eripedagoog) rahastamisel.
Kõige magusama jätsin meelega viimaseks- Haapsalu raudtee. Uus majandus- ja kommunikatsiooniminister peaks kindlasti toetama Haapsalu raudtee taastamist!
Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond