Lauri Luik: Investeerimisest läbi isikliku kogemuse

Arvamus
|
|
16.02.2016

Aasta alguses uuris üks mu tuttav ajakirjanik, millistest põhimõtetest lähtun investeerimisel. Sel teemal ilmus ka lugu Ärilehes:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sportlane-riigikogu-liige-arimees-ja-pangajuht-kuidas-nad-investeerivad-ja-miks?id=73441633

 

1. Milline on Sinu kokkupuude säästmise ja investeerimise valdkonnaga? Milliste investeerimislahendustega omad kokkupuudet, mida võiksid soovitada?

Viimastel aastatel on kokkupuude suhteliselt vahetu, kuigi loen investeerimist siiski pigem hobiks või nö passiivseks kõrvaltegevuseks. Samas uurin huviga investeerimisalaseid raamatuid ja hoian silmad-kõrvad lahti. Kindlasti ei pea ma end mingiks investeerimisspetsialistiks, seetõttu tuginen järgnevas vaid oma isiklikule praktilisele kogemusele ja veendumustele ning jätan muu targa jutu raamatute ja spetsialistide kanda.

Minuvanuste generatsioon peaks säästmist ja investeerimist võtma kui kohustuslikku osa oma finantskäitumisest, olenemata sissetuleku suurusest. Peaaegu alati on võimalik millegi arvelt säästa ja need vahendid investeerida, et teenitud intress omakorda reinvesteerida. Tänapäeval on nii palju erinevaid võimalusi, isegi suhteliselt väikeste summadega saab alustada.

Väga oluline on vahet teha spekuleerimisel ja investeerimisel. Tõsi, vahel võib see piir olla hägune. Ideaalis võiks investeerimisportfell koosneda instrumentidest, mida hästi tunned ning olla tasakaalus (nii likviiduse, riskiastme kui perspektiivi osas).

Algusaastatel emotsiooni pealt tehtud aktsiainvesteeringud olid minu hinnangul selge spekulatsioon ning kogemus on õpetanud selliseid asju vältima, kuigi lootus lotoga võita on ka tore emotsioon. Aktsiate või osakute suhtes olen ma veendumusel, et kõige kindlam (mis ei tähenda, et ka kõige kasumlikum:) on investeerida oma ettevõttesse, kus kontroll ja raha saatus on su enda kätes (kuigi see eeldab isikliku ettevõtte olemasolu ning loomulikult ka tõsist panustamist sellesse). Loomulikult on investeering ka oma ettevõtte käekäiku panustatud aeg! Alles siis tulevad minu jaoks teised väärtpaberid, mida õigupoolest olen viimasel ajal suuresti üldse vältinud, kuid ei välista lähitulevikus.

Nagu elus laiemalt, nii üritan ka oma vahendite paigutamisel hoida tasakaalu. Stabiilsus ja kindlus on oluline, kuid ka mõõdukaid ja kaalutud riske võtta on huvitav ning vahel vajalik, et saavutada võimendust. Olen stabiilselt läbi aastate hoidnud osa oma vahenditest väärismetallides. Teise osa portfellist moodustab kinnisvara. Kahte noort ettevõtet üritame ka partneritega vaikselt käima jooksutada. Põhitöö kõrvalt nokitsemiseks praegu enamaks võimekust ei ole. Taskaalustamiseks, leian, on siiski tarvis veel panustada madalama riskitaseme ning likviidsema olemusega valdkondadesse.

 

2. Millal või millega seoses see teema muutus Sinu jaoks aktuaalseks? 

Säästmise olulisus sai selgeks juba üsna varajases nooruses, kui sai hoolsalt kõik tulud ja kulud isa tehtud finantspäevikusse üles täheldatud. Kusjuures mitte kunagi ei ole mul kulud tulusid ületanud- see oli säästmise peamine iva, millest tuli rangelt kinni pidada. Pean siiani. Säästetud vahendite teadlik investeerimine muutus aktuaalseks keskkoolipäevil, mil hakkasime koolipidusid tegema. Plaatide ja vajaliku helitehnika soetamine oli tollal mu peamine investeering. Ehk kui lihtsustatult võtta, investeerisin oma ettevõtmisse, et oma kliente (pidulisi) värske muusikaga hästi teenindada. Teenitud tulu sai reinvesteeritud uutesse plaatidesse jne.

Ülikoolis õppisin küll riigieelarvelisel kohal, kuid õpingute kõrvalkulutusi võtsin samuti kui investeeringut. Mõni vend ostis õppelaenu eest “mosse”, teine valas lihtsalt kõrist alla, kuid leidus ka neid, kes suhtusid õppelaenu kui haridusse investeerimise laenu. Mina olin üks nendest. Poliitikas olles olen väga tihti kokku puutunud suhtumisega, kus laenuvõtmist peetakse tabuks ja pigem negatiivseks. Öeldakse, et võlg on võõra oma. Tõsi, on. Aga kui see laen aitab lisaks laenuandjale ka sul teenida, siis mis seal halba saab olla. Väga oluline on vahet teha nö heal ja halval laenul. Laen, mis aitab sul oma investeeringut võimendada ning mis toob sulle seeläbi raha sisse, on hea laen.

 

3. Kui raske või kerge oli teha esimest sammu selles valdkonnas? Mis olid põhilised hirmud?

Kui ma investeerisin plaatidesse, siis tundsin pigem rõõmu ja kindlust, samuti siis, kui finantseerisin laenuga oma õpinguid. Sest ma teadsin, kuhu ma investeerin ning mida teen. Ma teadsin oma väärtust DJ-na ning tunnetasin ka oma vaimseid võimeid ülikoolis, mis tegi endasse investeerimise vahvaks ja suhteliselt riskivabaks ettevõtmiseks.

Küll aga tundsin ma ebamugavust, kui tegin esimesed (tagantjärgi hinnates) spekulatiivsed investeeringud aktsiatesse. Ilmselgelt ei tundnud ma neid ettevõtteid piisavalt. Ma polnud lugenud nende finantsaruandeid ega jälginud tähelepanelikult nende käekäiku, veel vähem teadsin ma, mida tulevik neile tuua võib. Kartus end hiljem rumalana tunda oli umbes sama suur kui kartus raha kaotada.

 

4. Öeldakse, et säästmise ja säästude investeerimisega võiksid tegeleda praktiliselt kõik, piisab juba sajast-paarisajast eurost kuus. Miks Sinu arvates sellegipoolest väga paljud eestlased ei mõtle investeerimisele (ei mõtlegi siin aktsiaturgudel kauplemist ise, mis eeldab suuri valdkonnateadmisi, vaid ka pankade fondidesse investeeringu usaldamist, III sammast vmt)?

Üsna tihti olen kuulnud vabandust, et teenitakse liiga vähe selleks, et midagi üldse kõrvale panna, saati siis veel kuskile investeerida. Nagu juba mainisin, on tänapäeval nii palju erinevaid võimalusi, et isegi suhteliselt tagasihoidlike summadega saab alustada. Võttes eesmärgiks säästa iga kuu konkreetne protsent palgast, on juba suur samm edasi. Vahel tähendab see millestki meeldivast loobumist, kuid sellest distsipliinist kinnipidamine on ülimalt oluline. (Poliitikuna pean kohaseks siiski mainida, et jätan antud kontekstis teadlikult kõrvale juhtumid, kus sissetulek on nii väike, et ei võimalda täita tühja kõhtu. See on tõsine problem, millega kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonnad, sotsiaalministeerium jt vastavad instantsid tegelevad ning mis väljub antud intervjuu raamidest. Siiski leian, et ka nende inimeste jaoks on lootus tulevikus investeerida täitsa olemas. Valdav osa edust oma elus sõltub lõppkokkuvõttes ikka endast).

Vanemad inimesed ütlevad teinekord, et nad on juba liialt vanad, et alustada. Tõsi, mida varem alustad, seda suuremat efekti liitintress suudab pakkuda. Vaatamata sellele olen seisukohal, et mitte kunagi ei ole hilja alustada. Pealegi tekitab säästmine ja oma vahendite enese jaoks tööle panemine väga mõnusa tunde, minu jaoks tihti isegi meeldivama kui millegi soetamine.

Kolmas levinud argument on hirm kaotada raha. Ehk hirm teadmatuse ees. Kuid seda hirmu ei teki, kui tead, mida teed. Kõige lihtsam viis nende hirmude hajutamiseks on õppida valdkonda tundma ja mitte näppida instrumente, mida ei tunne. Nö passiivse investorina pole end kõigi detailidega kurssi viia alati siiski võimalik. Sellistel puhkudel tuleb usaldada ka oma sisetunnet. Väga praktiline on omada mentorit või valdkonnas tegelevaid tuttavaid. Mul on kõikides valdkondades, kuhu olen vahendeid paigutanud, tuttavad praktikud (mitte teoreetikud!), kellega saan vajadusel konsulteerida ning kelle praktiline kogemus on mulle kõige suurem garantii. Eesti on nii väike, et siin pole väga keeruline leida oma valdkonna parimaid tegijaid ning nendega ka kontakti saada. Nad jagavad oma kogemusi hea meelega. Näiteks möödunud suve lõpus võtsin ühendust ühe Eesti viimase aja edukama kinnisvaraettevõtjaga ning juba paari päeva pärast pidasime maha väga informatiivse vestluse, kust sain palju uusi mõtteid. Soovitan julgelt ustele koputada.

Kindlasti soovitan ma vältida inimesi, kes ise ei oma praktilist investeerimiskogemust ning kes ei tea päris täpselt, mida nad teile müüa üritavad.

5. Millesse Sina ise soovitad investeerida ja miks?

Investeerimine on minu jaoks pikaajaline stabiilne protsess, kuna teen seda põhitöö kõrvalt ja ei suuda igapäevaselt nö graafikuid jälgida. Kiiret ei ole. Seega julgen 100% kindlalt soovitada lugeda läbi vähemalt 50 investeerimisalast raamatut. Kui pingutada, on see aastaga tehtav. Paralleelselt soovitan kindlasti leida igast end huvitavast investeerimisvaldkonnast üks-kaks Eesti (või maailma) parimat praktikut ning lasta neil end coachida. Kui investeerida nö passiivselt, siis on ülimalt oluline järgida lihtsat reeglit: säästa, investeeri targalt, reinvesteeri kasum (ära seda mingil juhul ära kuluta!). Tee seda kõike järjepidevalt ja ilma mööndusteta ning liitintress hoolitseb kõige muu eest.

Head.

Lauri Luik


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt