16. novembril ilmus Postimehes minu arvamuslugu meeste tervise teemal: http://arvamus.postimees.ee/2991645/laine-randjarv-meeste-terviseks
Kui külalistega välismaalt pidulauas klaase kõlistades ütled «terviseks», siis tähelepanuta ei jää see sõna kunagi. «Terviseks» lõpusilp on arusaadav igas keeles. Aga mis see «tervi» on, küsivad nad siis…
Head kolleegi Tarmo Leinatamme manalateele saates lubasime tema sarga juures seistes, et püüame realiseerida tema unistuse – paneme käima MT bussi. M nagu meeste ja T nagu terviseks. Et Eesti mees elaks kauem. Ja et ta elaks tervena.
Oktoobri lõpus meeste tervise teemalisel konverentsil ettekandeid kuulates selgus, et ehkki meeste puhul on eesnäärme vähki suremus kõrge, ähvardavad meest igas eas veel südame- ja veresoonkonna haigused, suguhaigused, samuti alkoholism, suitsetamine, narkomaania ja tööõnnetused. Saime teada, et abielus mehe tervis on paremini hoitud, ja et mehel on suurim raskus ületada iseennast, et minna ennetavalt arstile. Ka perearstile.
Movembris, vuntsikuul, räägitaksegi mehe tervisest rohkem kui muidu. Tõdetakse, et naistel on olemas riiklikud programmid riskivanuses sõeluuringuteks, kuid meeste tervise uuringuks pole neid mitte. Kahjuks pole ka spetsialistid jõudnud üksmeelele, kas näiteks eesnäärme uuringud lõppkokkuvõttes vähendavad suremust või ei. Kardetakse, et haiguse avastamine võib elukvaliteeti mõjutada psühholoogilises mõttes enamgi kui teadvustamata häda.
Siiski on üha enam hakanud kõlama üleskutse oma tervisele tähelepanu pööramiseks. Eeskätt oleks meestel mu meelest tarvis üle saada valehäbist ning ükskõiksusest, aga ka hirmust ja eelarvamustest. Hoiak «mehed ei nuta» ei tohiks takistada enda tervise eest hoolitsemist. Naistel nii emade kui kaasadena, aga ka tütardena, on missioon meesterahvaste tähelepanu sellele juhtida ja mida varem, seda parem. Arsti juurde minekuga ei pea ootama selle hetkeni, kui hädakell juba kisendab. Võiks kontrollile minna pigem ennetavalt.
On tuntud mõttetera, et «kui Muhamed ei lähe mäe juurde, siis tuleb mägi Muhamedi juurde». Seda mõtet parafraseerides tuleks planeerida, et kui mees ise ei lähe arsti juurde, võiks arst MT bussiga mehe juurde kohale sõita. Seal võiks olla vähemalt vereproovi võtmise ja vereõhu mõõtmise võimalus. Piltlikult öeldes vuraks MT buss ringi mööda Eesti asulaid ja külasid nagu kunagi oli kopsubuss, raamatukogu- või kinobuss ning tuututaks külasse jõudes nagu jätsiauto teavitades, et on aeg oma tervist kontrollida.
Ja see kõik ei ole nali, sest see pole üldsegi naljakas, et Eesti mees elab naisest keskmiselt 10 aastat vähem ning et oma viimased 18 eluaastat elab ta haigena.
Enne Meeste Tervise bussi käimapanekut jõuaks astuda ka mõne väiksema sammu – näiteks laiendada terviseteenuste programmi nii, et juba olemasolevas naistele suunatud mammograafiabussis oleks ka meestel võimalik anda vereanalüüsid, mille vastused e-terviseinfosüsteemi kantaks. Samuti tulevad ühe võimalusena kõne alla nn virtuaalkliinikud, kus saab arstiga suhelda Skype’i vahendusel ning mida on lihtsate vahenditega võimalik üles panna kas või kaubanduskeskustesse. Lisaks on hea teada, et portaali www.docline.ee kaudu annavad arstid virtuaalsel teel konsultatsioone juba praegu.
Kokkuvõtteks tahan ma öelda, et hoolimata mõnede institutsioonide vastuseisust tuleb rahastamise osas leida konsensus ning riiklikult planeeritud meeste soospetsiifiline tervise ennetav kontrollisüsteem ära teha. Ma loodan, et perearstid ning eriarstid suudavad seljad kokku panna ja toimiva ning ratsionaalse süsteemi konsensuslikult välja töötada, et valitsusel oleks võimalik teha esimene kasvõi pisike samm ning algatada programm Meeste Terviseks.