Kümme aastat pole just pikk aeg ajaloos. Küll on see aga väga pikk aeg ootaja jaoks. Kui Berliini müür langes ning Kesk- ja Ida-Euroopa rahvad vabaks said, algas kohe ka võidujooks Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusele.
Virumaa Teataja, 28.09.2007
Kümme aastat pole just pikk aeg ajaloos. Küll on see aga väga pikk aeg ootaja jaoks. Kui Berliini müür langes ning Kesk- ja Ida-Euroopa rahvad vabaks said, algas kohe ka võidujooks Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusele.
Aega läks üle kümne aasta, enne kui Eestit peeti küpseks, saamaks maailma võimsaimate organisatsioonide liikmeks.
Ometi leidub Euroopas veel rahvaid, kes vabanesid diktaatorite küüsist meiega enam-vähem samal ajal. Ometi ei ole neil nii hästi läinud. Võtame Lääne-Balkani regiooni. Sloveenia on ainuke õnnelik, kes on mõlema mainitud ühenduse liige ja kus rahva elatustase on tublisti üle Euroopa Liidu keskmise.
Kuid teised sealsed riigid – Albaania, Makedoonia, Montenegro, Bosnia-Hertsegoviina ning Serbia vaatavad endiselt igatsevalt ja kohati lootusetu pilguga Euroopa Liidu ukse poole. Horvaatia on täna ainuke, kellele on antud võimalus liituda aastal 2011, kui nad kõik tingimused täidavad. Kuigi, aina laiemalt levib avalik saladus, et paljud Euroopa Liidu liikmesriigid ei taha midagi kuulda edasisest laienemisest. Prantsusmaal on vastu võetud isegi põhiseaduse parandus, mille järgi pannakse iga uus Euroopa Liidu laienemise lubamine rahvahääletusele. Türgil on sellises olukorras liitumisšansid küllaltki minimaalsed.
Euroopa peab ühinema
Eesti välispoliitiline liin on viimastel aastatel toetanud Ukraina, Gruusia ja Moldova liikumist Euroopa Liidu poole, koolitanud nende riikide ametnikke miljonite kroonide eest ning aidanud seal üles ehitada riiklikke struktuure, mis vastavad Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi vajadustele. Kas see on meie jaoks maha visatud aeg ja raha? Minu jaoks on suur küsimärk see, mis Euroopas edasi juhtub ja millist rolli Eesti selles kanda soovib.
Põhjuseid, miks Euroopa Liit peab veel laienema, on palju. Alustada võiks loetelu majanduslikust aspektist – ülikiiresti arenevad Hiina ja India muutuvad Euroopa Liidu jaoks üha suuremateks konkurentideks mitte enam aastatega, vaid lausa kuudega. Nende endiselt odav tööjõud ja samal ajal piisavalt kõrge kvaliteet meelitavad Euroopa Liidust investeeringud, mis omakorda mõjutab tööhõivet vanas Euroopas. Kuid küsimus ei ole ammu enam sealses odavas tööjõus. Suurem surve Euroopa Liidu konkurentsivõimele tuleneb sellest, et nii Hiinas kui Indias pööratakse prioriteetset tähelepanu kõrgharidusele, eriti tehnikakõrgharidusele. See aga tähendab seda, et teaduse ja tehnika areng liigub Euroopast ja USAst Aasiasse.
Venemaast sõltuvus ohtlik
Julgeolekupoliitiliselt on Venemaa muutunud Euroopa Liidule ebausaldusväärseks, võimalik, et isegi ohuallikaks. Seetõttu tuleks liidul teha suhteliselt kiireid ja kindlameelseid otsuseid selleks, et vältida ühel päeval seismist silmitsi tõsiasjaga: piirkond, mida peeti potentsiaalseks liitlaseks, on muutunud kergemal juhul problemaatiliseks alaks, kuid halvemal juhul lausa Euroopa Liidu vastu töötavaks regiooniks.
Selleks, et omada maailmakaardil kindlat kohta, peab Euroopa Liit tegema otsuseid. Mida kauem diplomaatiliste läbirääkimiste laua taga tehakse viisakaid nägusid ja antakse Euroopa Liidu poole kiikajatele ebamääraseid lubadusi, seda tõenäolisem on, et need riigid pöörduvad selle rüppe, kus nad tunnevad selget toetust ja abi. Isegi kui need abipakkujad on kaugel demokraatiast ja turumajandusest.
Muidugi hirmutab vanu EL riike tõsiasi, et laienemise jätkumisel võib ühendus kasvada kuni 40-liikmeliseks. See toob kaasa vajaduse ümber korraldada nii senised institutsioonid kui kogu ühisotsustamine. Paljud igatsevad lausa avalikult tagasi vanu häid aegu, mil laua taga oli 6 või 12 riiki. Aga nad peavad ükskord mõistma: see aeg on möödas ja keegi ei saa ajalugu XX sajandi teise poolde tagasi pöörata. Me saame minna ainult edasi. Suur laienemine sai alguse 2004. aastal, ja seda fakti ei ole mõtet eitada. Veelgi mõttetum on vältida edasist laienemist.
Mida kauem see aega võtab, seda kallimaks kogu protsess läheb.