Iga täiskasvanud inimene teab, kui tähtsal kohal inimese arengus on hobid – olgu selleks jalgpallimäng, maletamine, laulmine või midagi hoopis muud.
Huviringis on konkreetne ala teisejärguline, peamine on, et noor leiab uusi sõpru, õpib vastutama ja saavutama. Just selle pärast lubasime enne valimisi kehtestada ringiraha 2000 krooni aastas igale 6-19aastasele lapsele. Sõnadest saab tegelikkus 2009. aasta 1. jaanuaril.
Spordiklubide tegemistesse ja muusse huvitegevusse on praegu kaasatud alla viiekümne protsendi lastest. Seda on selgelt liiga vähe. Vaja on tõsta ka teadlikkust huvitegevuse kasulikkuse kohta, aga nüüdseks juba küllaltki jõukas Eesti riigis ei tohi rahapuudus takistada lapse arengut. Programmi idee on aidata, et veel rohkem lapsi leiaks tee oma hobini, ja hoolitseda, et raha pärast ei jääks keegi huvitegevusest kõrvale. See on meie vastutus tuleviku ees.
Taotlus omavalitsusele
Valitsus on planeerinud nii, et raha läheks kohalikesse omavalitsustesse sihtotstarbeliselt, ringides registreeritud laste arvu järgi. Sealt hakatakse raha eraldama huvikoolidele, spordiklubidele ja huviringidele eeskätt lapsevanema osalustasu kompenseerimiseks. Lapsevanemal tuleb teha selleks ainult taotlus kohalikule omavalitsusele.
Loomulikult on huviringidel erinevad tasud. Kui mõnes ringis osalemine maksab rohkem kui 2000 krooni aastas, siis tuleb lapsevanemal see summat ületav osa ise maksta. Kui aga aastamaks on väiksem, saab ülejäänud raha kasutada mõne teise ringi osalustasu kompenseerimiseks, milleks tuleb teha uus avaldus. Kindlasti on niisugune riigipoolne toetus igas peres teretulnud.
Raha saavad tulevikus ainult Eesti Hariduse Infosüsteemi registrisse kantud huviringid. Iga omavalitsus korraldab raha jõudmise registreeritud muusika-, kunsti-, spordikoolidesse, klubidesse ja ringidesse kvartalite kaupa. Raha eraldatakse omavalitsustele tasandusfondi kaudu.
Paljud lapsed käivad huviringides mitte oma elukohajärgses, vaid mõnes teises vallas või linnas. Et vahendid planeeritakse eelarvesse elukohajärgselt, siis hakkavad omavalitsused nende laste eest omavahel arveldama nii, nagu koolid seda praegu teevad.
Lapse valikud
Kui kultuuriministeerium on raha kohalikule omavalitsusele üle kandnud, kannab omavalitsus selle edasi tegelikult ringides osalejate järgi. Kui osalustasu huviringis puudub, võib omavalitsus kasutada raha seaduses või valitsuse määruses ette nähtud tegevusteks, huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks: õppevahendite soetamiseks, ringijuhtide ja huvikoolide õpetajate töö tasustamiseks, vähekindlustatud õpilaste osalustasu täiendavaks katmiseks, lapsevanematele suuremate kui 2000 krooni aastas osalustasude kompenseerimiseks.
Kõigil neil taotluste esitamistel, raha liikumistel ministeeriumist kohalikku omavalitsusse ja muul tehnilisel poolel ei ole siinkohal tegelikult tähtsust. Need on ainult sammud, mis on vajalikud raha õige liikumise kindlustamiseks.
Mõte nende taga on aga lihtne – noored peavad tegelema rohkem spordi ja huvitegevusega.
Kas laps pöörab vasakule ja valib hobiks jalgpalli, paremale ja valib koorilaulu või läheb hoopis mööda kolmandat rada, polegi üldse oluline, meie peame kindlustama, et sinna ristmikule jõudmine oleks tal nii lihtne kui vähegi võimalik.