Kristen Michal: Eesti julgeoleku kindlaim tagatis on soov oma riiki hoida (Postimees, 18.09)

Arvamus
|
18.09.2014

Tugevaim riigi kaitse on oma inimeste tahe seda riiki hoida. Julgustades inimesi riigikaitses senisest aktiivsemalt osalema, oleme paremini valmis võimalikeks kriisideks. Reformierakonna rahvuslikus julgeolekustrateegias sisalduvad sõdurigarantii ja kaitsepalga ideed aitavad suurendada kaitsetahet ja Eesti riigi julgeolekut.

Sõda Ukrainas hoiab rahvusvahelist üldsust valvel. Kas süveneva julgeolekuohu tingimustes võiks Venemaa järgmised sammud ohustada mõnda teist Ida-Euroopa riiki? Ka iidne rooma kõnekäänd kuulutab: „Si vis pacem, para bellum“ ehk kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Selles olukorras tuleb tagada, et Eesti rahvuslik julgeolek on kindel ka tulevikus. Valikuid julgeoleku nimel ei tehta aga reitingute nimel, nagu on muretsenud kolleeg Mart Laar. Ainuke reiting, mis riigikaitses loeb, on inimeste tahe oma riiki hoida ja kaitsta.

NATO vihmavari muutub väärtuslikuks, kui pilved kogunevad

Eesti julgeoleku tagamisel oleme viimase kahekümne aasta jooksul astunud hulga olulisi samme. Praegune tugevaim heidutus võimalikule agressorile põhinebki nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmelisusel. Võrdväärselt oluline on, et meil oleks ka endil hästi relvastatud ning motiveeritud kaitsevägi. Ukrainas toimuv näitas, kuidas relvajõudude vähene tähtsustamine võib hiljem kätte maksta.

NATO kaitsekulutuste reeglit, et vähemalt 2% rahvuslikust koguproduktist peaks minema riigikaitsesse, järgib praegu neli liikmesriiki, sealhulgas Eesti. Meid on selle eest tunnustanud nii NATO peasekretär kui USA president Barack Obama. Valitsuskoalitsioon hoiab jätkuvalt sama joont, kaitsekulutused moodustavad edaspidigi 2% SKPst. Lisaks rahastame täiendavalt riigieelarvest liitlaste Eestis viibimise toetuseks vajalikke tegevusi. See on osa meie julgeoleku tagatisest.

Kaitsepalk sarnaselt vanemahüvitisele

Täna tulevad kaitseväe reservkogunemistele umbes pooled kutsututest. Küsitluste põhjal pole isegi kaheksa kümnest reservõppustel osalenust rahul selle aja eest saadud hüvitisega. Reformierakond näeb siin lahendusena kaitsepalga kehtestamist. Sarnaselt vanemahüvitisele saaks õppusel osaleja töölt eemal oldud aja eest sama tasu, mis tema palk oli tööl. Nagu ka vanemahüvitise korral on kaitsepalga eesmärk, et kellelgi ei tekiks majanduslikke raskusi või teisalt ei jääks reservkogunemisel käimata, sest riigikaitsesse panustamisel tekib pere eelarvesse auk.

Suurem kindlus ajateenijatele

Uue lahendusena soovime sõdurigarantiiga tõsta ajateenijail hüvitist 50%: sõdur hakkaks kuus saama 150, seersant 300 eurot. Ajateenija saab edaspidi toetusest paremini katta oma igapäevased kulud. Praegune valitsus on otsustanud ajateenijate hüvitiste tõusu 2015. aasta algusest ning seda tuleb jätkata. Sõdurigarantii teine pool plaanist on tervisekindlustuse pikendamine. Täna lõpeb ajateenija ravikindlustus ühe kuu möödumisel ajateenistusest. Suurem osa ajateenijatest lõpetab oma väljaõppe mai lõpus ja jätkab õpinguid septembris, mistõttu kahe kuu jooksul pole neil tervisekindlustust. Reformierakond tahab pikendada ajateenija tervisekindlustuse kehtivust ühelt kuult kolme kuuni. Nii on noortel ka rohkem aega rahulikult oma valikuid töö ja õppimise suhtes teha.

Üks riigimees ütles kunagi, et rahvas, kes ei toida oma armeed, peab varsti hakkama toitma võõrast. Reformierakonnas oleme veendunud, et Eesti eest tuleb seista iga päev ja riigikaitset arendada. Tsiteerides peaminister Taavi Rõivase tabavalt öeldut: „Riigikaitsel on hind, vabadus on hindamatu“. Sellest ka lähtume.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt