Palju uue valitsuse suuremad otsused kokku maksavad ja kas seda on liiga vähe või liiga palju?
Sündiv valitsuse programm on oluliselt väiksema eelarvemõjuga, kui seda oleks olnud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsus.
Sündiva valitsuse ja sõlmitud kokkuleppe maksumuse puhul on võrdlusbaasiks paraku mitte eelmisel aastal tehtud kava, vaid see, palju oleks maksumaksjale maksma läinud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsusliit. Ise on nad varasemalt rääkinud minimaalselt miljardist eurost, aga selle koosluse kahe suurema osapoole stiili ja kombeid teades tuleb nõustuda nendega, kes ütlevad, et sellel kombol oleks rahaline piiritunne puudunud.
Nüüd suurte otsuste mõjust riigieelarvele (ennetades küsimusi – eelarvet kavandades peame arvet pidama just eelarvemõju üle. See arvestab ka tehtavatelt kulutustele eelarvesse tagasi laekuvate maksudega, ehk on n.ö. kogumõju):
– Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 euroni – ca 85 miljonit eurot;
– Lapsetoetuse tõus 80 euroni – 47,5 miljonit eurot;
– Üksikvanema toetuse tõus 80 euroni – 7 miljonit eurot;
– Peretoetuse tõus 600 euroni – 70,5 miljonit eurot. Alates 2024 toimuva indekseerimisega lisandub aastas praeguse prognoosi järgi kuni 3-5 miljonit eurot.
Kes jaksab need numbrid kokku lüüa, näeb, et jõudsime läbirääkimistel lahenduseni, mis toob lastega peredele väga suure muutuse ja mille mõju eelarvele on 125 miljonit eurot.
– Kõrghariduse täiendav rahastamine 2022 10 miljonit eurot, mis koos maksude laekumise arvestusega toob eelarvemõju 7,1 miljonit eurot;
– Kõrghariduse rahastamise kasv 15% aastas – 2023. aastal ca 25 miljonit eurot. Eelarvemõju 17,6 miljonit eurot;
– Pikaajalise hoolduse reform – 40 miljonit eurot. Eelarvemõju on sellel otsusel 31,5 miljonit eurot;
– Eestikeelsele haridusele üleminek, 2023. aastal täiendavalt ca 15 miljonit eurot, eelarvemõju 10,7 miljonit eurot.
See kõik on 2023. aastal kokku ca 270 miljonit eurot (kõrghariduse ühekordne hädavajaduste katmine kantakse sel aastal valitsuse reservidest). Mitte miljard. Või kaks.
Praeguses riigieelarve strateegias, mis ei näinud veel ette sedavõrd hullumeelset inflatsiooni ega ka sellega kaasnevat maksulaekumise kasvu, oli 2023. aasta eelarvesse kavandatavateks uute otsuste katteks juba reserveeritud 169 miljonit eurot. Selle kasutamine ei too kaasa eelarvetrajektoori halvenemist. Eelarve laekumisi kasvatab lisaks inflatsioonile aga ka kasvav CO2 heitmekvoodi tulu. Võib oodata, et 2022. aastal kasvab CO2 kvootidest laekumine võrreldes kavandatuga üle 100 miljoni euro.
Enne, kui keegi nüüd ütleb, et aga siit on ju väljas kogu toimetulekut toetav energiapakett, siis – ei, me ei ole seda välja unustanud, aga selle tarbeks oli valitsuse reservides ja ka CO2 kvoodituludes raha juba kavandatud. Mis tähendab, et tegu ei ole uute, lisanduvate kuludega.
Elektri puhul kaetakse kodutarbijatele toetuse kaudu 50€ MWh kohta.
Gaasi ja kaugkütte puhul hüvitatakse kodutarbijatele 80€ MWh hinnast ületavast osast 80%.
Kogu pakett on mõeldud sügis-talviseks olukorraks, kus Venemaa jätkab Ukrainas täiemahulist sõda ja energiahinnad püsivad seetõttu sedavõrd kõrged, et nendega toimetulek muutuks inimestel raskeks. Toetuspakett on kavandatud kuueks kuuks – oktoobrist aprilli alguseni.
Sel aastal võib elektri tugipaketiks kuluda hinnanguliselt kuni 73 miljonit eurot, gaasi- ja kaugkütte tugipaketiks hinnanguliselt kuni 25 miljonit eurot. Lõplikku mõju mõjutab muidugi nii talvine energiahind kui ka tarbimismahud.