Keit Pentus: ähmist. Riskidest. Tulevikust (Postimees)

Suur osa 2008. aasta eelarve ümber tekkinud ähmist on tulenenud värsketest majandusprognoosidest, mis ennustavad järgmiseks aastaks Eestile väiksemat majanduskasvu, kui rahandusministeerium seda augustis prognoosis.

Postimees, 02.11.2007

Suur osa 2008. aasta eelarve ümber tekkinud ähmist on tulenenud värsketest majandusprognoosidest, mis ennustavad järgmiseks aastaks Eestile väiksemat majanduskasvu, kui rahandusministeerium seda augustis prognoosis. Hulk inimesi on muutunud murelikuks. Osalt põhjendatult. Ainult et seda arutelu jälgides on mul tekkinud väike kahtlus. Et kas kõik need, kes näiteks Eesti panga prognoosile viitavad, ikka on vaevunud tolle üsna lühikese ja arusaadava prognoosi ka läbi lugema.

Mida Eesti Pank oma uues majandusprognoosis on öelnud?

Esiteks. Järgmisel aastal vähenevad igati oodatult kinnisvara investeeringud ja sellest tulenevalt kasvab SKT aeglasemalt (seda ajutiselt, sest Eesti Pank prognoosib 2008. aasta teisest poolest majanduskasvu hoogustumist). Prognoositav kasv on 4,3%, mis muide on endiselt ligikaudu neli korda kiirem kasv kui näiteks Saksamaal.

Maksutulude vähenemisest, mis järgmise eelarve tulusid mõjutaks, ei ole Eesti Panga majandusprognoosis sõnagi juttu.

Teiseks ütleb Eesti Pank, et palgakasvu ootusi ei tohi suureks ajada ja palgakasv peab olema kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Liialt optimistlikud palgaootused ohustavad Eesti konkurentsivõimet ning võivad kaugemas perspektiivis tähendada suurema palga asemel hoopis töötuks jäämist.

Mõistlik palgapoliitika

Kolmandaks. Eesti Pank tunnustab valitsust plaanitava eelarveülejäägi eest ja nendib, et ülejääki taotlev valitsussektori eelarvepoliitika toetab majanduskasvu jätkumist. Tõsi, pank leiab, et ülejääk võiks olla suurem.

Reformierakonna fraktsioon on Eesti Pangaga ühte meelt.

Kui mullu sai riigikogu esimest korda valitsuselt ülejääki ettenägeva eelarve, oli tolleks ülejäägiks algul prognoositud ligi miljard krooni. 2007. aasta lõpuks on ülejääk kasvanud aga 3,5 miljardi võrra. Ehk tegelikuks valitsussektori ülejäägiks kujuneb 2007. aastal 2,4% SKTst.

Järgmise aasta valitsussektori ülejäägiks on esialgu prognoositud 1,3% SKTst. Milline on tegelik ülejääk 2008. aasta lõpus, ei tea praegu tegelikult keegi. Loomulikult on ka Reformierakonna soov, et see ülejääk oleks järgmise aasta lõpus suurem.

Nüüd palkadest. Viimase kuu jooksul on hulk poliitikuid oma esinemistega nii tööandjaid kui ka töövõtjaid palgatõusujutuga kuumaks kütnud. Kahjuks on õige mitmel korral kasutatud valesid arve ja püütud kas teadlikult või alateadlikult tekitada muljet, justkui tõuseksid järgmisel aastal peale õpetajate, päästetöötajate, politseinike, kultuuritöötajate, kiirabitöötajate palgad ligi viiendiku võrra ka teistel ametnikel. See on vale. Ja sellisel moel ka erasektoris liigoptimistlike palgatõusu ootuste üleskütmine on viga.

Reformierakond võib kindlalt öelda, et justiits-, kultuuri-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumi aparaadis jääb palgatõus vahemikku 5–10%.

Me oleme väga skeptilised ses osas, kas järgmisel aastal ikka õnnestub täita kõik need pikka aega tühjalt püsinud või uued ametikohad. Oleme skeptilised ka selles osas, kas soovid neid kohti täita alati üldse põhjendatud on.

Eelarve arutelu on juba tekitanud ühe väga tänuväärse nähtuse. Ootamatult on neid, kes majandusest rääkida tahavad, rohkem kui kunagi varem.

Hea oleks, kui rääkimine ei kujuneks võidujooksuks selle pärast, kes kõige suuremat krahhi ennustada suudab, vaid võidujooksuks selle pärast, kes suudab kõige parema lahenduse pakkuda, et see krahh meie õuele kunagi ei jõuaks.

Järgmistel aastatel peab – ja ma ei mõtle nüüd ainult avalikku sektorit, vaid kõiki Eesti riigis majandajaid – majandama ettevaatlikult, tegutsema väga kaalutletult ja pikalt ettevaatavalt. Iga krooni eest peab elu Eestis kaugemas perspektiivis paremaks muutuma. Seal, kus kokku hoida on võimalik, tuleb kokku hoida. Seal, kus kulutus on võimalik tegemata jätta, tuleb see tegemata jätta.

Pered, teadus ja haridus

Järgmise aasta eelarve vastab nendele põhimõtetele üsna hästi. Maksu vähendamise ja maksuvaba määra tõstmise tulemusel jätab riik järgmisel aastal inimestelt ära võtmata ligi 1,2 miljardit krooni. Riigi võlakoormust vähendatakse järgmisel aastal 2,3%-ni SKTst, mis tähendab, et Eesti on kõige väiksema avaliku sektori võlakoormusega riik ELis.

Eelarvesummade tõusu vaadates tuleb välja, et kõige tähtsamateks on just tuleviku jaoks olulised valdkonnad – perepoliitika, haridus-teadus, infrastruktuur. Vanemahüvitise maksmiseks kulub järgmise aasta eelarvest 1,7 miljardit krooni. Viljatusravile kuluva 100 miljoni krooni tulemusel peaks sündima hulk beebisid, kes muidu siia ilma tulemata jääks.

Muide, on täitsa kummastav, kui vähe seni on räägitud teadus-arendustegevuse rahastamisest. Järgmise aasta eelarvest kavandatakse 1,9 miljardit krooni just selleks tegevuseks.

Tõus võrreldes praeguse aastaga on 44%. Üle 430 miljoni krooni näiteks läheb Arengufondi kaudu uute innovaatiliste ettevõtete leidmisele ja toetamisele, aga ka ettevõtete tehnoloogilise uuenemise ja arendusvõimekuse toetamisele.

Eelarve ümber toimunud arutelu ei peaks piirduma ainult konkreetsete eelarveridade puurimisega. Tulevikuriskidest rääkides peaks debatt keskenduma näiteks sellele, kuidas meie majanduskeskkonda ettevõtlussõbralikumaks muuta, kuidas tööjõuturu paindlikkust suurendada.

Ehk parafraseerides ühe Suurbritannia poliitiku sõnu – me kõik teame, mille vastu opositsioon on. Aga milline on teie positiivne programm?


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt