Kalle Laanet: merealade ja saarte kaitse on meile eluliselt tähtis

Arvamus
|
Kalle Laanet
|
25.01.2022

Liikumisvabadus Läänemerel ja selle kohal laiuvas õhuruumis on Eesti kaitse seisukohalt eluliselt tähtis. See on Eesti tagala ning ühtlasi kiireim ühendustee teiste liitlastega peale Läti, Leedu ja Poola.

Venemaa valdab külma sõja lõpust alates üksnes seitset protsenti Läänemere maismaa rannikust ning mõningaid saarekesi Soome lahe idasopis, kuid käitub, nagu kuuluks meri pea tervikuna temale.

Balti laevastik on endiselt suurim merevägi Läänemerel, mille peamine ülesanne on takistada koostöös maismaal asuvate õhutõrje- ja raketivägedega ning õhujõududega NATO liitlaste liikumist merel ja õhuruumis, kuid ka dessantoperatsioonide läbiviimine ning liitlaste objektide pihta raketilöökide andmine (milleks on näiteks korvetidele ja allveelaevadele paigutatud raketid Kalibr).

Läänemerel asuvad võtmetähtsusega saared ja saarestikud, mille geograafiast ei saa sõjapidamise mõttes üle ega ümber. Piisab kiirest pilgust kaardile, et mõista Ojamaa (Gotlandi) määratut tähtsust. Piirkonna suurim saar on otsekui hiiglaslik lennukikandja praktiliselt Läänemere keskel.

Saare militariseerimine rahuaja tavatingimustes ei ole otstarbekas, kuid Rootsi on sunnitud astuma samme selle kaitseks praeguses ärevas olukorras.

“Saare hõivamine Venemaa poolt või selle kaitsesüsteemide hävitamine annaks tugevad eelised Venemaale.”

On selge, et mobiilsed keskmaa õhutõrjesüsteemid, nagu ka moodsad laevavastased raketisüsteemid Gotlandil teeksid Venemaa Balti laevastiku ja õhujõudude peremehetsemise Läänemerel ja selle õhuruumis väga raskeks ja riskantseks. Saare hõivamine Venemaa poolt või selle kaitsesüsteemide hävitamine annaks tugevad eelised Venemaale.

Ahvenamaa saarestik on samuti strateegiliselt tähtis piirkond, mis asub Soome lahe suudme lähedal ning blokeerib pääsu Botnia lahte. Saarestik on demilitariseeritud, kuid on osa Soome territooriumist, mida põhjanaaber vajadusel kahtlemata ja kõhklemata kaitseb. Ranniku saarestik pakub samuti Soome mereväele häid tegutsemise, kuid ka enda varjamise võimalusi.

Regiooni kolmas saarterikas riik on Eesti. Saaremaa ja Hiiumaa mõistagi ei oma enam sellist tähtsust ja tähendust nagu muistses vabadusvõitluses, kuid nende kaitse on siiski väga oluline, et vastane ei saaks seal kanda kinnitada. Hoopis meie koos oma liitlastega peaksime olema võimelised Eesti saarte geograafiat ära kasutama, et takistada Venemaa püüdlusi Läänemere ruumi valitsemiseks.

Ühise julgeoleku ja kaitse võti asub Läänemere ümber paiknevate NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide koostöös ja koostegutsemise võimes. Meie kontrolli all on üle 90 protsendi Läänemere rannikust ning kõik strateegilised saared ja saarestikud. USA, Suurbritannia ja teiste liitlaste sõjalaevade ja –lennukite juurde toomine piirkonda kasvatab tublisti NATO kollektiivkaitsevõimet, millest Soome ja Rootsi ei jää kõrvale.

Venemaal on õigus kasutada Läänemere laevateid ja lennukoridore, et liikuda Peterburi ja Kaliningradi oblasti vahel või Läänemerest välja ja sisse. Samas, Venemaa mistahes katsed normaalset liikumist Läänemerel häirida või takistada, rääkimata teiste riikide suveräänsuse ründamisest, saavad NATO-lt ja Euroopa Liidu riikidelt adekvaatse ja proportsionaalse vastuse.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt