Riho Terrase kirjutist lugedes paistab, et ta on viibinud pikalt Brüsselis ega ole seetõttu ilmselt päris täpselt informeeritud Eestis toimuvat ega sellest, milliseid otsuseid oleme hiljuti teinud Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Samas tuleb temaga nõustuda selles, et pelgalt protsent riigieelarvest ei anna julgeolekut, vaid iga efektiivselt investeeritud euro nii inimestesse kui võimetesse tagab meile suurema kaitsevõime.
Olgu kohe alguses nii Rihole kui kõikidele lugejatele rahustuseks öeldud, et täna Riigikogus esimesel lugemisel olev järgmise aasta riigieelarve aitab Eesti kaitsevõime tugevdamisele jõuliselt kaasa. Loomulikult, kui parlament selle heaks kiidab.
Esiteks kasvavad Eesti kaitsekulud järgmisel aastal eelmisega võrreldes 42,5 protsenti, ületades tuleval aastal esimest korda miljardi euro piiri. Suhtarvuna SKP-sse jõuame 2023. aastal 2,85%-ni SKP-st, järgmistel aastatel ületavad kaitsekulud 3% SKTst. Kui sel aastal oli meie kaitsekulude maht 750 miljonit eurot, siis tuleval ületab see miljardi euro piiri. Ma ei tea, millisest ambitsioonist Terras lähtub, valitsus on oma otsuste aluseks võtnud kaitseväe juhataja sõjalise nõuande, mille ambitsioon saab täidetud.
Investeerime hangetesse aastail 2023-2026 ligi 2,5 miljardit eurot ehk üle poole kogu kaitsekuludest (täpsemalt 53,6%). Tegemist on pretsedenditult suure osakaaluga, millega Eesti on ka NATO vastava eesmärgi suure varuga täitnud.
Kriitilise tähtsusega võimetest arendame välja keskmaa õhutõrje, täiendame kaudtulevõimet täiendavate liikursuurtükkide ja uute mitmikraketiheitjate näol, viime 2. jalaväebrigaadi soomukitele, tugevdame rannikukaitset, täiendame oma laskemoonavarusid ja arendame välja liitlaste vastuvõtmiseks vajalikku taristut.
Eesti riigikaitse selgrooks on reservväelased. Selleks jätkame maakaitse suurendamist 10 500 võitleja võrra, kellele individuaalvarustuse hangime 2023. aasta esimeses pooles. Ajateenistusse kutsutavate arv suureneb 2023. aastal 3800 ajateenijani.
Liitlaste vastuvõtmiseks loome neile sobivad vastuvõtutingimused ja laiendame kaitseväele ja liitlastele harjutusalasid. Samuti tugevdame luure ja vastuluure võimekusi, sest adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida.
Muidugi peab Eesti kaitsevõime tugevdamine olema järjepidev, et ühelgi agressoril ei tekiks mõtet meid rünnata. Oleme sellega juba algust teinud ja kindlasti jätkame tööd Eesti kaitsevõime tugevdamise nimel ka edaspidi.
Eelmisel nädalal kiitis Reformierakonna juhatus heaks erakonna valimisprogrammi põhimõtted julgeolekupoliitikas, mille hulka kuuluvad kaitsekulude tõus 3%-ni SKP-st, maakaitse isikkoosseisu tõstmine 20 000 inimeseni ning riigikaitseõpetuse kohustuslikuks tegemise koolides.
Loe artiklit ka Eesti Päevalehest.