Sel nädalal selgitasin auväärt Riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimist Kaitseministeeriumi valitsemisalal.
Esiteks tahan üle rõhutada riigikaitse arendamise olulisust meie praeguses maailmas. Tänaseks on möödunud üle kuu, kui algas kaheksa aastat kestnud Vene-Ukraina sõjas täiemahuline rünnak terve vaba Ukraina vastu. See must päev muutis maailma ning ka oluliselt meie julgeolekuolukorda. Saavutamaks riigi strateegilisi eesmärke, peab riigi vundament ehk riigikaitse olema raudkindel ning jätkusuutlikult arenema. Kaitstes oma riigi vabadust, kindlustame sinimustvalge lehvimise Pika Hermanni tornis nii 2035 kui ka 2135.
Riigikaitset arendades tuleb lähtuda ohupildist ning ohuhinnangutest. Konventsionaalne sõjapidamine ei ole kuhugi kadunud. Venemaa konventsionaalne sõjajõud on suures mahus hetkel reaalselt lahinguväljal. Täiemahulisele sõjategevusele eelnes aastatepikkune mõjutustegevus nii infosõja kui ka küberrünnakute näol. Sellest tulenevalt Eesti julgeoleku tagamiseks tuleb arendada võtmetähtsusega kaitsevõime puudusi ja ka süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitust ning hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega.
Venemaal on ka võimekus sõjalist mahtu veelgi oluliselt suurendada ja laiendada aktiivset sõjategevust NATO vastu. Väikese riigina peame arvestama sihtmärgiks olemisega. Eesti edu võti potentsiaalse sõja võitmisel on ettenägemise võime ning meie suured ja võimekad liitlased. Luureasutuste ülesanne on tuua otsustajateni mitu nädalat varem eelhoiatus, et saaksime reservarmeel üles ehitatud kaitseväe ning täiendavat liitlasväed nii-öelda põllule saata meie riiki kaitsma. Potentsiaalset ohtu hinnates tuleb arvestada ka Venemaa Föderatsiooni kriminaalkultuurile omast valitsemiskultuuri – seadusetus, vägivald, julmus on neile omane ja inimlikkus võõras. Eesti eesmärk peab siin laiemalt olema lääne ühiskonnas ühtsuse otsimine ja meile sõbralike riikide abistamine. Saame olla rahvusvaheliselt kui liim, kes liidab liitlastest suurriikide huvisid, et kindlustada meie endi julgeolekut.
Meie riik oma väiksusest tulenevalt saab olla rahvusvaheliselt kiire otsustaja ning sellega taastoota olulist usalduskrediiti meie partnerite seas. Eelmisel aastal Valgevene alustatud ja Kremli orkestreeritud hübriidrünnakus Euroopa Liidu välispiiri vastu oli Eesti esimesi Leedu, Läti ja Poola abistajaid. Saatsime Leetu sajad kilomeetrid okastraati kohe peale nende esimest abipalvet. Kuni tänaseni on Poola piiril abistamas Eesti Kaitseväe sihtüksused.
Ukrainale sõjalise abi andmise debati algatasime juba eelmise aasta detsembris. Peale kirglikku arutelu siin Riigikogu saalis jõudsid esimesed meie annetatud tankitõrjerelvad Javelinid 18. veebruaril Ukraina pinnale. Strateegiliselt Eesti julgeoleku eest seistes peame ka edaspidi tegutsema ning reageerima sündmustele, mis ei toimu küll meie riigipiiride vahetus läheduses, aga omavad olulist mõju meie enda julgeolekule. Me ei tohi oodata konfliktide laienemist, vaid peame proovima deeskaleerida enne eskalatsiooni.
Samamoodi on Eesti käitunud rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega. Eesti läks meie liitlasele Prantsusmaal esimesena Malisse appi ning kinnitas oma osaluse sealsetes missioonides. Solidaarne panustamine koostöös liitlastega taastoodab meile julgeolekut tagasi kodumaal. Mosambiigis oleme kuni viie kaitseväelasega Portugali juhitud missioonil. Portugal on panustanud viimastel aastatel neli korda Balti riikide julgeoleku toetamisse õhuturbemissioonil. Euroopa kaks tuumariiki, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, panustavad Eestis olevasse eFP missiooni. Britid on tänasel päeval rohkem kui 1500 sõduriga Eestis paiknevas NATO lahingugrupis, kus on sõduritele lisaks nii Challengeri tankid kui ka hulgaliselt teisi soomusmasinaid. Lisaks turvavad hetkel Ämaris Eesti ja Baltikumi õhuruumi nii prantslaste kui ka belglaste hävitajad.
Plaanime koos Läti ja Leeduga hankida mitmikraketiheitjad. Eelmise aasta detsembris leppisime Balti riikide kaitseministritega kokku ühises regionaalses võimearendusprojektis. Ühised võimed võimaldaksid Balti riikidel kriisiolukorras üksteist toetada ka ilma riigipiire ületamata. Eeskätt mitmikraketiheitja võimearenduse abil, aga lisaks ka integreeritud mereolukorrateadlikkuse väljaarendamise ning NATO liitlaste panuse suurendamisega regioonis tugevdame heidutus- ja kaitsehoiakut.
Küsime ka kogu NATO pikaajalise heidutus- ja kaitsehoiaku kohandamist vastavalt muutunud ohupildile. Pikaajalised otsused on liikmesriikides töös ning nende kinnitamist on oodata hiljemalt juunis, NATO tippkohtumisel Madridis. Eesti eesmärk on püsivalt oluliselt tugevdada NATO idatiiba. Selle eesmärgi nimel teeb peaminister, teen mina, teeb välisminister ja suurem osa Eesti diplomaatidest hetkel igapäevast tööd. Regionaalse koostööna toimub sel aastal suurõppus Siil 2022 mai keskpaigast kuni juuni alguseni. Toimumispaigaks Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Osalejateks ligi 20 000 ajateenijat, reservväelast, kaitseliitlast, liitlasriikide sõdurit ja tegevväelast. Piiriülene õppus valmistab ette meie sõdureid kogu Balti regiooni kaitsmiseks. Regiooniülesed õppused peaksid saama tavapäraseks iga-aastaseks tegevuseks, oleme ju üks operatsiooniruum. Peame olema kiired ja järjepidevad, et hoida ja arendada liitlassuhteid, mis on eksistentsiaalselt olulised Eesti julgeoleku tagamiseks.
Nüüd kaitsekulust ja võimearendustest. Eesti riigikaitse on üks kulutõhusamaid kogu Põhja-Atlandi liidus. Suudame kiirelt välja panna orienteeruvalt 30 000-liikmelise reservväe ja võitlusvõimelise Kaitseväe ning lisaks Kaitseliidu vabatahtlikud. Oleme saavutanud viimase kümne aastaga väga palju. Uutest võimetest, mis on viimasel aastal arendamises või juba valmis, loetleksin ette järgnevad. Meremiinide soetamine, terviklik laevatõrje-raketisüsteem, ühekordsed keskmaa tankitõrje raketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad Carl-Gustavid, uued automaadid R20 Rahed. Lisaks, järgmisel neljal aastal suurendame oluliselt juba praeguste otsustega laskemoona laovarusid. Tulevad uued sidesüsteemid. Koostöös Balti riikidega hangime mitmikraketiheitja MLRS-süsteemi. Soomustame teise jalaväebrigaadi, kaasajastame Ämari lennuvälja ning hangime lisaõhuseireradarid tagamaks selgemat õhupilti. Oleme loonud küberväejuhatuse, kus ajateenijate arv on 2023. aastast üle 200. Oleme igati toetanud Kaitseliidu toimimist hästi varustatud ja välja õpetatud territoriaalse turvavaibana.
Eelmisel aastal 2022. aasta kaitse-eelarvesse 103 lisamiljoni eraldamine ning selle aasta jaanuaris tehtud erakorraline on 380 miljoni euro lisasüst riigikaitsesse on viinud Eesti riigi kaitsekulud enneolematule tasemele. Enamus sellest jaanuaris eraldatud lisarahast suunatakse laskemoonavarude suurendamiseks koos vajaliku taristu ehituseks. Lisaks veel luurevõime parendamiseks. Kaitsekulude märgatav suurendamine läbi Vabariigi Valitsuse jaanuarikuise otsuse Julgeolekuvõimestamiseks tõstab kaitsekulud järgnevale tasemele: 2022 – 2,33%, 2023 – 2,44% 2024 – 2,59%. Märtsikuine otsus viib need protsendid väga lähedale kolmele protsendile. Täpne ülevaade protsendist selgub sügisel riigi eelarvestrateegia arutelul.
24.märtsil Vabariigi Valitsuse istungil kinnitasime järjekordse lisapaketi Eesti riigikaitse kindlustamiseks. Selle paketi sõjalised võimearendused on kooskõlas Ukraina sõja esmaste õppetundidega. Eesmärk on 476-miljonilise lisasüstiga sõjalise riigikaitse kohene arendamine. See sisaldab: lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtule võimekuse tõstmist, olukorra teadlikkuse parendamist, täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist, rohkem kui kahekordistada tuleb Kaitseliidu maakaitsestruktuuri. Kõik need lisaarendused on võimalik ellu viia järgmise kahe aasta jooksul.
Otsustasime ka ära keskmaa õhutõrje võimekuse väljaarendamise teekaardi Eestis hiljemalt aastaks 2025. Kokkulepitult on nüüd Kaitseministeeriumi ülesanne järgneva nelja kuu jooksul valmistada ette kiirendatud korras keskmaa õhutõrje võimekuse hankimise kava koostöös Eesti suurima liitlasega. Liitlastega on võimalik lähiajaperspektiivis tuua Eestisse keskmaa õhutõrje võime enne seda, kui suudame selle iseseisvalt välja arendada. Täpsema iseseisva keskmaa õhutõrje rahastamise ja hankimise ajaraam otsustatakse eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus.
“Eesti 2035” strateegia näeb ette kaitsekulusid vähemalt 2% SKT-st ja püsivust kooskõlas kujuneva ohupildiga. Kujunenud ohupildist tulenevalt tuleb 2% alampiir kindlasti üle vaadata. Minu ettepanek on järgnevates arengukavades ja strateegiates vaadates üle Eesti kaitse-eelarve 2% SKT-st. Püsivalt suurem protsentuaalne panus kindlustab Kaitseväe jätkusuutliku arengu ning olemasolevate võimete ülalpidamise. Kaitse-eelarve põrandale peaksid lisanduma erakorraliselt suured võimearendusi puudutavad investeeringud, näiteks prioriteetne keskmaa õhutõrje, mis on kindlasti kajastatud 2023–2026 riigi eelarvestrateegias.
“Eesti 2035” strateegia üheks prioriteediks turvalisuse seisukohast on suurem valdkondadevaheline koostöö. Siin on meie kaitsekorraldus astunud suurt sammu tõhususe ja kulutõhususe poole, sest lõpuks otsustas Vabariigi Valitsus Eesti Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseväe laevastiku ehk mereväega ühendada. PPA annab oma merelised ülesanded ja ressursid Kaitseväele üle. Idanaaber on alati Soome lahte ja Läänemerd ülimalt oluliseks pidanud. Eks ole nii strateegiliselt kui taktikaliselt mõistetav, mida tähendaks Eestile, kui meil puuduks kontroll vaba liikumise üle lähedastel merealadel. Seda on teadagi sada korda lihtsam öelda kui teha. Lisaks meie, Balti riikide ja soomlaste vabadele merevoogudele on ülimalt tähtis, et meie juurde ja meiega koos pääsevad merel liikuma ka meie liitlased. Kõige olulisem on heidutus selleks, et naabril ei tekiks kiusatust manöövritel harjutatut tegelikult meie maal ellu viima hakata.
Laevastike ühendamine toob rohkem merepäevi, mis tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja parandab liitlaste võimalusi regioonis toimuvale konfliktile reageerimiseks. Tsiviilülesannete täitmist ei vähendata ega anta järele kvaliteedis. Rahuaegne patrullvõimekus kasvab, majandusvööndis on võimalik senisest tõhusamalt tuvastada näiteks Vene Föderatsiooni sõja- ja teiste riigilaevu. Meil on endal parem pilt, eesmärk on ikkagi tervikarusaam meie merel toimuvast, ja samal ajal on meie riigikaitse nähtav. See vähendab vaenulike jõudude soovi meie merepiiri pidamist testida. Kõik alused hakkavad tegutsema ühtses käsuahelas. See asjaolu, lisaks kvantitatiivsele kasvule, kasvatab meie riikliku valmisolekut kriisiolukorras operatiivselt sekkuda. Ühe katuse alla kokku jooksev merepilt ning ühiselt tegutsevad operatiivjuhid annavad koostöös selge ja tervikliku ülevaate merel toimuvast.
Tuleviku ühendkeskus tegeleb nii Eesti päästepiirkonnas kui ka vajadusel väljaspool seda lennu- ja merepäästesündmuste juhtimise ja lahendamisega ning keskus jääb igapäevaselt seotuks Siseministeeriumi valitsemisalas oleva häirekeskusega, muude riigis mereliste tegevustega seotud asutustega ning naaberriikide vastavate keskustega.
Kõik see kokku on tõhus samm nii palju kõneks olnud Eesti tõsiseltvõetavaks mereriigiks kujunemise teel. Ning kokkuvõtvalt saab öelda, et laevastike ühendamine on kindlasti lähiajaloo suurim valdkondade ülene riigireform.
Julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks tuleb süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitlust, hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega ning nendega koostöös tagada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise õiguse tõhus toimimine. Samuti on turvalisuse seisukohast oluline valdkondadevaheline koostöö.
Valdkondadevahelise koostöö musternäidis on samuti 2021. aasta novembris toimunud lisaõppekogunemine Okas 2021. Selle eesmärk oli lahingvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrolliti riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri kuuluvate reservväelaste kogunemiseni. Lisaõppekogunemisele Okas 2021 kutsutud reservüksused saavutasid täieliku lahingvalmiduse 48 tunniga. Lisaks harjutati koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, keda toetati ajutise piiritara rajamisel. Üksteist täiendav koostöö PPA-ga võimaldas õppekogunemise käigus reaalselt tugevdada riigipiiri julgeolekut. Täpselt see ongi õpikunäide laiapindsest riigikaitsest.
Sellised näited peavad saama normiks Eesti riigikaitsjate väljaõppes. Kaitseministeeriumi valitsemisala aitab kaasa ka Kaitseväes omandatud teadmiste arvestamist koolihariduses. Hetkel käib arutelu ülikoolidega, et arvestada näiteks küberajateenistuses omandatud ITK-teadmisi mingis mahus ainepunktidena IT-erialadele. Lisaks on alustatud läbirääkimisi teiste valitsemisalade IT-majadega, nagu RIA ja SMIT, et pakkuda sõjalise väljaõppe raames küberajateenijatele praktikavõimalusi, kaasata neid IT-majade töösse ning küberkriiside lahendamisse, sealhulgas peale reservi minekut. Eesmärk on sõjalise väljaõppeprotsessi raames valmistada ette reserv, mis on hästi kursis riigi IT-lahendustega, ning luua kaasamismehhanismid küberkriisi lahendamiseks, mis on olulisel määral tõstmas kriisile reageerimise lahendamise kiirust.
Kaitsevägi ja Kaitseministeerium peavad oluliseks ka tasakaalu hoidmist julgeoleku ning selle kõrvalt taastuvenergia arendamist Eestis. Teel kliimaneutraalsuse poole on Eesti võtnud eesmärgiks jõuda 2030. aastaks vähemalt 42%-lise taastuvenergia osa tähtsuseni energia summaarses lõpptarbimises. Lähikümnendil on suurim vajadus suurendada just taastuvatest allikatest elektrienergia tootmist. Nii on Eesti seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 peab taastuvelektri tootmine kasvama vähemalt kaks korda võrreldes 2020. aastaga.
Tuuleenergia tootmisseadmetesse investeerimine on kulutõhus viis taastuvelektrit toota. Võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega on taastuv taastuvatest allikatest elektri tootmine tunduvalt ruumimahukam, mistõttu on vajalik nii eesmärkide saavutamise kui ka tootjate vahelise konkurentsi edendamiseks avada tuuleparkidele võimalikult suur osa Eesti territooriumist. Selle eesmärgi täitmiseks on Vabariigi Valitsus otsustanud täiendava Mandri-Eesti kompensatsioonimeetme käivitamise 2024. aastaks, mille järgselt vabaneb riigikaitselistest kõrguspiirangutest 60%, orienteeruvalt 27 000 ruutkilomeetrit Mandri-Eesti territooriumist, Eesti maismaast, ja seda saab potentsiaalselt kasutada tuuleenergeetika arendamiseks. Näitena võib välja tuua, et 1000-megavatiste maismaatuulikute puhul, mille kasutusteguriks on 30%, toodetakse aastas orienteeruvalt 3 teravatt-tundi elektrienergiat, mis moodustab suurusjärgus 31% Eesti elektritarbimisest. See on oluline samm energiajulgeoleku kindlustamisel.
Toon välja veel riigikaitset puudutava õiguse poolt riigikaitseseaduse muutmise. RiKS-i muutmise seadusega loodi paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks, iseseisva kaitsevõime tagamiseks ja liitlaste vastuvõtmiseks. Seadusemuudatused annavad õigusliku raamistiku selleks, et inimesi ja vahendeid kasutatakse riigikaitses kõige otstarbekamal viisil, ning loob paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks. Muudatustega määratakse riigikaitseliste kohustuste sisu, et kõigile asutustele ja isikutele oleks selge, milliste ülesannete täitmist riik neilt ootab või milliseid talumiskohustusi võib riik neile riigikaitse eesmärgi saavutamiseks panna. Muudatustega uuendati terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni ning muudetakse piiravate meetmete kehtestamine, sealhulgas sundkoormiste menetlemine, tervikuna paindlikumaks ja kiiremaks. Sundkoormiste kiirem rakendamine aitab omakorda kaasa kiiremale lahinguvalmiduse saavutamisele. Lisaks luuakse eelnõuga isikute tsiviilressursside kasutamise eest otseste kulude eest õiglase hüvitise saamise võimalus.
Eesti riigikaitse korralduse alus on lai käsitlus. Riigikaitsesse tuleb anda oma panus igal inimesel. Siin on oluline inimeste kaitsetahe. Kui Lennart Meri ütles kunagi, et väikse riigi tuumarelv saab olla rahvusvaheline õigus, siis tänast maailma vaadates ning konkreetsemalt Ukraina sõda analüüsides saab öelda, et ukrainlaste tuumarelv on hetkel nende kaitsetahe. See on relv, kuhu peame ka meie panustama.
Alates 2000. aastast on eestlaste toetus tõusnud NATO-sse kuulumisele 78% peale. Eesti kaitseväge peab usaldusväärseks 79% Eesti elanikest. 2021. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul pigem või kindlasti vajalikuks 72% Eesti elanikkonnast. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 57% elanikkonnast. Seda teadlikkust ja kaitsetahet peame igapäevaselt edendama Eestis kodanikuhariduse osana. Selles on äärmiselt oluline roll Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitse organisatsiooni panusel.
Usun, et kaitsetahtele ning ka Kaitseväe usaldusväärsusele aitas kaasa kiire tegutsemine COVID-19 pandeemias, kus Kaitseväe parameedikud käisid haiglates abis, isegi eraldi Kaitseväe välihaigla püstitati Kuressaare haigla juurde. Kaitsevägi oli nähtav, kohal ja kasulik. Igas kriisis on Kaitsevägi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala on valmis aitama riiki ning tänu sellele on samamoodi suurem osa Eesti ühiskonnast valmis kriisides oma riigile appi tulema.
Lõpetaksin suunisega, mille sain kaasa Riigikogu riigikaitsekomisjoniga kohtudes. Paluti vältida riigikaitse teemades sildistamist ja isiklikke rünnakuid ning olla äärmiselt hoolas infoga, mida jagatakse riigikaitsevaldkonda kommenteerides. Olen sellega täiesti päri. Igasugune Eesti kaitseväe ja näiteks Kaitseväe juhtkonna alavääristamine peab lõppema. Selline käitumine ei too Eestile suuremat julgeolekut. Lisaks Venemaa Föderatsiooni agressiivsele käitumisele ja sellega meie regiooni julgeoleku olulisele halvenemisele ongi selgunud Eesti julgeolekuoht number kaks. Eelmisel aastal hindasid Eesti inimesed üheks suuremaks ohuks valeuudiste levikut. Pea 78% inimestest pidas seda tõenäoliseks ohuks. Tõde ning tõekaitse annab tervema ja ühtsema ühiskonna. Ärme lõhu oma riiki vale, laimu ja mõnitamisega.