President Arnold Rüütlil oli suur roll selles, et Eesti Euroopa Liiduga liitus. Tol ajal tegutsesid riigi esindajad ühtselt ja kindla eesmärgiga. Kui lugeda president Rüütli Euroopa-teemalisi kõnesid, siis saab sealt välja lugeda nii selget toetust Euroopa Liidule kui ka liberaalsele demokraatiale ning inimõigustele.
Hetkel on aga president Rüütel EKRE auesimees. Mis tundega president Rüütel vaatab pealt seda, kuidas EKRE juhid propageerivad valitsuses hoopis teistsugust suhtumist, kui see, mille nimel president Rüütel koos tollaegsete riigijuhtidega töötas?
Toon ära vaid mõned tsitaadid kõnedest, kuid president Rüütli euroopameelseid seisukohti on veel.
15.04.2003 Euroopa Liiduga ühinemislepingu allkirjastamisel ütles president Rüütel: „Tänane päev on ühtviisi tähtis nii Eestile kui Euroopale. Eesti poolt on see taas kinnituseks kursile, mille valisime koheselt meie taasiseseisvumise järel. Oleme ajalooliselt ja kultuuriliselt kogu aeg Euroopasse kuulunud – seetõttu saab seda protsessi igati loomulikuks pidada. Ja mitte ainult – liitumislepingu allakirjutamisega pöördub ka Euroopa tagasi Eestisse.
Teiste Euroopa riikidega seovad meid ühised väärtused, usk demokraatlikku elukorraldusse, inimõiguste ülimuslikkusesse ja vabaturumajandusse.
Eesti on veendunud, et liitumine Euroopa Liiduga tagab meie riigi julgeoleku, stabiilsuse ja arengu, aitab alal hoida ja tugevdada kultuuri ja võimaldab kaasa rääkida Euroopale olulistes küsimustes ja jagada Euroopa rõõme. Me teame selle tähtsust, sest oleme minevikus tunda saanud, mida tähendab eelöeldu puudumine. Me tahame olla täieõiguslik osa Euroopast ja kujundada koos meie ühist tulevikku. Oleme valmis andma omapoolse panuse, et laienenud Euroopa Liidust kujuneks tõhusalt toimiv ühendus.
Euroopa Liidus on suuremaid ja väiksemaid riike ja rahvaid. See on ühendus, mis on heaks eeskujuks kogu maailmale, kuidas suured ja väikesed võrdsetel alustel omavahel koostööd teevad. Eesti tahab olla oma sõpradele ja liitlastele võrdväärne ja hea partner. Me toome Euroopa Liitu kaasa oma teadmised ja kogemused, oma traditsioonid ja kultuuri. See rikastab.
Meil pole põhjust peljata, et Euroopas lahustuks meie kultuur üldises massis, Euroopa unikaalsus seisnebki tema liikmesriikide võimes toimida edukalt koos, säilitades samal ajal liikmesriikide rahvusliku identiteedi ja eripära. 20. sajandi alguses ütles tuntud Eesti luuletaja Gustav Suits ”jäägem eestlasteks aga saagem eurooplasteks”. Seda lauset on Eestis korratud lugematu arv kordi. Aga tänasel päeval on selles lauses peituvas sügavas mõttes eriline tähendus.”
President Rüütli üks kaalukas kõne oli ka enne rahvahääletust, kus otsustati liitumine Euroopa Liiduga. Oma 13.09.2003 kõnes ta ütles:
Sajandite vältel on ajalugu andnud meie rahvale vähe võimalusi ise oma saatust valida. Täna seisame niisuguse võimaluse künnisel. Homme otsustavad tuhanded kodanikud rahvahääletusel, kas Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik.
(…)
“Homne valik määrab meie tulevase arengutee. Kui valijate enamus ütleb homme ”jah”, siis läheme edasi stabiilset tõusuteed. See viib meid järgmise aasta 1. mail maailma suurima riikide ühenduse ja rikkaima ühisturu täisliikmeks. Kui rahvahääletusel jääb peale ”ei”, siis seisame uudse olukorra ees, mida pole kogenud veel ükski sama teed käinud riik. See tähendaks olulisi muutusi Eesti sise- ja välispoliitikas ning uute suundade kiiret otsimist.
Täna õhtuks peaksid olema esitatud kõik väited Euroopa Liidu poolt ja vastu. Arutleme nendest olulisemate üle veel kord üheskoos.
Senise arutelu keskne teema on olnud Eesti iseseisvus. Euroopa Liidus Eesti iseseisvus ei kao, vaid omandab uue mõõtme.Hakkame ju iseseisva liikmesriigi kodanikena osalema otsuste tegemisel, mis mõjutavad ka teiste Euroopa rahvaste elu.
Keegi võib ju väita, et NATO annab piisavad tagatised meie iseseisvusele ja julgeolekule. Väikeriigi stabiilsus ja julgeolek ei vaja siiski ainult turvatagatisi võimaliku sõjalise ründe vastu. Tänases avatud ja põimunud maailmas võivad riikide julgeolekut mõjutada hoopis uued, märksa raskemini tõrjutavad ohud. Neile saavad riigid edukalt vastu seista ainult koostööd tehes. Euroopa Liidus olles on Eestil hoopis rohkem võimalusi tõrjuda tänapäeva julgeolekuohte.
Normaalseks eluks ja inimeste elujärje tõusuks vajaliku stabiilsuse loob majandusareng. Euroopa Liidus avanevad Eesti kaupadele uued turud, see aga paisutab eksporti ning lisab ettevõtetes uusi töökohti. Kui inimestel jätkub tööd ja nad saavad paremat palka, tunnevad nad end turvalisemalt. Majanduse ja elanike jõukuse kasv suurendab omakorda riigi maksutulusid ning see lubab tõsta ka pensione ja toetusi.
Eesti areng viimastel aastatel on olnud kiire suuresti tänu välisinvesteeringutele ja usalduse tõusule meie riigi vastu. Usaldus tugines teadmisele, et Eesti on valinud stabiilse arengu tee ja soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Lisaks on hulgaliselt välisraha tulnud Euroopa Liidult toetustena, mis liitumise järel mitmekordistuvad.”
(…)
“Euroopa kultuuril, inimõigustel ning demokraatial põhinevad ühised väärtused ja sihid ühendavad rahvaid rohkem kui üksnes majanduslikud eelised. Eesti järgib neidsamu väärtusi ja püüdleb samade eesmärkide poole. Tahame elada turvaliselt ja jõukalt vabas demokraatlikus ühiskonnas. Sellest ka soov astuda Euroopa Liidu liikmeks.
Küllap nõustute, et liiga paljud meie kaasmaalased on üleminekuaja kiiretes muutustes kaotanud jalge alt kindla pinna. Nii nemad kui me kõik vajame suuremat stabiilsust. Siis suudame kiiremini parandada ka oma rahva elujärge, leevendada sotsiaalseid lõhesid ning jääda hariduse poole püüdlevaks ja omanäolise kultuuriga rahvaks. Parimad võimalused nende sihtide saavutamiseks on Euroopa Liidus, kus poliitikal on alati olnud sotsiaalne, inimesekeskne mõõde.
Hirm, nagu kaotaksime ühenduses oma rahvusliku omapära, keele ja kultuuri, on alusetu. Euroopa Liit kaitseb ja soosib rahvaste omanäolisuse säilimist ning erinevate kultuuride arengut nende mitmekesisuses. Mõni päev tagasi Eestit külastanud Soome president Tarja Halonen kinnitas, et liitumisega seotud kultuuripoliitilised mured ja kahtlused osutusid Soomes alusetuks. Soome kultuurielu on praegu mitmekesine, elav ja tugeval professionaalsel alusel. Ka meie saame kasutada Euroopa Liidu sooduskeskkonda. Samuti võime tunda uhkust, nähes eesti keelt tõusmas Euroopa Liidu ametliku keele seisusse.”
The post President Rüütel, kuidas te toimuvat vaatate? appeared first on Kaja Kallas.