Jaanus Tamkivi: Prügi sorteeri­tult kogumise rakendamine võtab aega aastaid (Oma saar)

Arvamus
|
Jaanus Tamkivi
|
11.01.2008

Kuigi 1. jaanuaril 2008 jõustus Eestis prügi sorteerimise kohustus, pole lood sellega kaugeltki korras. Esmatähtis on see, et inimesed hakkaksid jäätmeid liigiti koguma ja teine asi, et neil oleks võimalus neid liigiti kogutud jäätmeid ka ära anda. Kahjuks neid võimalusi pole sugugi igal pool veel loodud.

See, et prügi sorteeritult kogumise kohustus algab 2008. aastal, oli teada juba 1. mail 2004. Iga asjaga lä­heb täpselt niikaua aega, kui selleks antakse. Tundub, et seda aega anti liiga palju ja teema ununes vahepeal ära. Elanikke peavad teavitama nii kohalikud omavalitsused kui prügifirmad. Ma siiski probleemi ülearu ei dramati­seeriks, sest kui küsida teiste Euroopa riikide käest, kus süsteem toimib, ütlevad nad, et kohanemine ja süsteemi käimaloksumine võib kohati võtta aega kuni kümme aastat. Vaevalt, et me Eestiski suuda­me seda päevapealt ära teha, aga kümmet aastat ei tahaks ka aega anda, küll see peaks kiiremini minema. Muidugi nõuab see sisseelamise aega, inimesed peavad harjuma, et nad korjavad jäätmeid liigiti ja kui see on tehtud, peavad kindlas kohas olema ka konteinerid, kuhu sorteeritud prü­gi panna.

Taaskasutusorganisatsioonid, kes jäätmeid ja pakendeid liigiti koguvad, peavad tagama, et konteinereid on piisavalt ja need tühjendatakse kohe, kui täis saavad. Praegu see veel nii ei ole.

Teema on iseenesest tõsine, aga mis mulle sugugi ei meel­di, on see, kui inimesed ae­takse segadusse ja paanikasse ning lubatakse tulla trahvima või topeltarveid esitama. See pole õige lähenemine, kui ähvardatakse. Tegematajätmisi on nii ühelt kui teiselt poolt ja võtab aega, enne kui süsteem paika loksub.

Kogu süsteem peab hakkama toimima selle peal, et inimesed tun­nevad vastutust keskkonna ees ja sorteeri­vad prügi ning viivad selle kindlasse konteinerisse ära. Karistamise ja inimeste ehma­tamisega süsteemi üles ei ehita.

Pandipakendi süsteem on toimima hakanud. Kui meenutame, siis algul o1i ka selle rakendamisega ras­kusi. Eesti vabariik on pandipa­kendi kokkukorjamisel olnud väga edukas, kokku korja­takse kuni 70% pandimärgi­ga taarat. See on üllatus, üle ootuste hästi.

Küll saame ka muude jäät­mete liigiti kogumisega hak­kama. Kui me praegu lades­tame Eestis 75% olmeprügist prügimägedele, siis Taanis ladestatakse vaid 10%. Sel­les võrdluses peame tunnis­tama, et meil on väga palju veel teha.

Taanis on prügipõletuse te­hased, kus toodetakse soojus-ja elektrienergiat ning prügi­mäele ladestatakse vaid põle­tusest järele jäänud tuhk. Ole­me keskkonnaministeeriumis arutanud, et ka Eestis võiks olla kaks korralikku prügi­põletuse tehast. Olmeprügi tekib meil 400 000 tonni aastas ja kumma­legi tehasele jääks 200 000 tonni aas­tas prügi põletada. See oleks prügi sorteerimisest järgmine samm.

Usun siiralt, et kõik Eesti elanikud on huvi­tatud puhtast keskkonnast ja me ei pea kogu aasta prügist rääkima, vaid sellega seon­duv süsteem hakkab toimima. Soovin hiidlastele-saarlastele head aastat, et see tuleks sama edukas, kui oli eelmine. Mina leian küll, et eelmine aasta oli väga edukas. Inimeste elu­järg on paranenud ja elu on pikkade sammudega edasi läinud. Kui kõik nii jätkub, tuleb ainult rõõmus olla.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt