Imre Sooäär: uus töölepinguseadus – piits või õlekõrs? (Meie Maa)

Arvamus
|
15.12.2008

Vahel tekivad ajakirjanduses müüdid, kuna keegi on kuskilt midagi kuulnud ja siis seda poolikult kuuldud asja edasi võimendanud.

Vahel tekivad ajakirjanduses müüdid, kuna keegi on kuskilt midagi kuulnud ja siis seda poolikult kuuldud asja edasi võimendanud. Üks suurimaid müüte, mis viimasel ajal on meedias levinud on see, et justkui uus Riigikogus valmiv töölepinguseadus oleks ainult tööandjate huvides ja töötajatel pole sellest mingit kasu.

See on linnalegend, mis ei põhine faktidel. Julgeksin isegi öelda, et uus seadus suurendab nii otseselt, kui kaudselt töötaja kindlustunnet isegi rohkem, kuna aitab kindlustada talle töökoha. Seadus aitab suurendada tööturu paindlikkust, mis on äärmiselt vajalik meie seisma jäänud ja kahanema hakanud majandusele. Paljud mõtlevad, et mis seal ikka vahet, las ta kahaneb pealegi, mis see meid puudutab. Kahjuks aga ei saa paljud inimesed aru, et koos kahaneva majandusega kahanevad ka töökohad või kaovad need sootuks, kui ettevõtted pankrotti lähevad. Seetõttu vajab Eesti kiiresti paindlikumat seadusandlust, mis annab mõlemale poolele kindluse – nii töötajale, kui ka tööandjatele. See eelnõu on tekkinud just nimelt mõlemate poolte esindusorganisatsioonide vastastikusel kokkuleppel pärast pikki vaidlusi. Vaataksime siis veidi lähemalt, miks töölepinguseaduse võimalikult kiire jõustumine on vajalik, mida Reformierakond oluliseks peab ja miks see nii töötajatele, kui tööandjatele hea on.

See seadus on nii tööandja kui ka töötajate huvides

Ajakirjanduses on tihti vastandatud töötajaid tööandjatele. See, et ettevõtted oleks tugevad ja aitaks kindlustada inimesed töökohtadega on ju otseselt töötaja huvides. Tööandjad, kelle maksukoormus on niigi üks Euroopa kõrgemaid ei saagi hakata maksma kõrgemat palka, kui meile tänane situatsioon jätkub. Investeeringud uute töökohtade loomiseks tulevad Eestisse ainult siis, kui meie tööturg on piisavalt paindlik ja atraktiivne. Mida rohkem meile investeeritakse, seda rohkem vajavad ettevõtted ka töökäsi ja seda rohkem on töötajal ka valida, kus töötada. Just konkurents ettevõtluses tekitab ka palgatõusu ja kindlustab inimesed töökohtadega. Kui meile uusi ettevõtteid juurde ei tule, siis ei ole ka konkurentsi ja miks peaks ettevõtjad siis töötajate palka tõstma? Täna oleme töökohtade loomise lihtsuselt maailmas 163. kohal ehk kõige viimaste seas. See number ei innusta ühtegi investorit. Seega on välisinvesteeringud otseseks mootoriks, et tekiks uusi töökohti ja tõuseksid palgad.

Suur küsimus koondamistega

Keegi ei taha koondatuks saada, aga kui see peaks juhtuma, siis võtab riik tulevikus osa sellest kohustusest enda kanda, kuna suur osa koondamishüvitistest tuleb edaspidi Töötukassa vahenditest. Samas kasvab oluliselt ka töötushüvitise määr. Esimesed 100 päeva 70% (50% asemel), seejärel 50% (40% asemel)). Kõige olulisem ongi minu arvates, et uus seadus aitab töökohti säilitada. Koondamishüvitisest niikuinii kauaks ei jätku, ükskõik kui suur see ka pole. Tööandjate esmane huvi on tulu teenida, mitte iga hinna eest oma töötajatest lahti saada. Ükski normaalne tööandja ei tunne koondamisest mõnu. Praeguses raskes majandusolukorras on paratamatu, et koondamisi tuleb ette, aga need aitavad omakorda ettevõtjatel ülejäänud töökohti säilitada. Vähendades töökohti aitab see ettevõttel rasketes majandusoludes vee peale jääda. Vastasel korral ootab paljusid ettevõtteid pankrott ja kõik seal töötanud inimesed kaotavad oma töö.

Töötajate suurem kindlus tuleviku ees

Näiteks suureneb eelnõu kohaselt töötuhüvitis kuni 70 protsendini sissetulekust (siiani 50%). Lisaks tekib õigus hüvitisele ka neil, kes lahkuvad töölt omal soovil (40% palgast). Samuti luuakse lisavõimalusi ümberõppeks (õppepuhkus pikeneb). Eelnõu kohaselt on töötajal lihtsam leida ka soovi korral uus, kõrgema palga ja meeldivama töökeskkonnaga töökoht. Isegi kui töökoha vahetamise soovi praegu ei ole, on ikkagi turvaline teada, et uue töökoha leidmine muutub lihtsamaks. Riik sekkub tulevikus töötaja ja tööandja vahelistesse kokkulepetesse tunduvalt vähem, kui seni. See annab pooltele endile võimaluse leppida kokku oma soovitud tingimustes. Samuti jäävad töötajatele endiselt väga suured garantiid rasedatele ning väikelaste vanematele.

Paraneb ettevõtluskeskkond

Eelnõu aitab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete majanduslikku olukorda parandada, kus saavad tööd täna kõige suurem osa meie töövõimelisest elanikkonnast. Väikesele tööandjale on seadusemuudatused olulised nende kestma jäämiseks.

Laieneb hüvitise saajate ring

Täna saab töötaja Töötukassalt hüvitist alles siis, kui ettevõte koondab vähemalt 5 töötajat. Eelnõu kohaselt peab aga tööandja maksma töötajale koondamisel ühe kuu töötasu ja töötajal on olenevalt staažist õigus saada Töötukassalt lisaks 1-2 kuu hüvitist. Uue eelnõu kohaselt laieneb ka töötuskindlustushüvitise saajate ring. Hüvitise saamise õigus tekib nii omal soovil kui poolte kokkuleppel töölepingu lõpetanud töötajatel. Tööd otsiva inimese jaoks muutub olukord selgemaks – kõigi tema soovide ja vajadustega tegeleb üks asutus.

Head uudised on ka neile kes õpivad. Õppepuhkust hakkavad saama kõik tasemekoolitusel osalejad sõltumata õppevormist ja õppekoormusest. Õppepuhkusel olijale säilitatakse töötasu 20 kalendripäevaks.

Kokkuvõttes tahan öelda, et uut töölepinguseadust on meil juba ammu vaja ja üks põhjus lisaks paljudele muudele, miks Eesti majandus on täna kokku kuivanud on just nimelt nii töötajate, kui tööandjate huvisid kaitsva töölepinguseaduse puudumine. Loodan, et selle eelnõu veel enne jõule Riigikogus vastu võtame.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt