Helmer Jõgi: suhtumine õppimisse kujuneb eelkõige õpetaja mõjul (Meie Maa)

Arvamus
|
29.10.2007

Tänases eesti ühiskonnas tasub mõelda ka õpetaja rolli üle mõistmise ja sallivuse toetajana.

Meie Maa, 29.10.2007

Tänases eesti ühiskonnas tasub mõelda ka õpetaja rolli üle mõistmise ja sallivuse toetajana.

Rahulolematus kooli ja haridusega on tõenduseks sellele, te ühiskond paneb õpetajale suuri ootusi. Nende ootuste täitmiseks vajavad õpetajad lisaks teadmistele ja oskustele ka motivatsiooni. Maakoolid vaevlevad professionaalsete õpetajate nappuse käes, millest on tingitud ka suured erinevused koolide tasemetes.

Valitsusliidu lepe sisaldab hulgaliselt punkte, mis seonduvad meie jätkusuutlikkuse garandiga ehk haridusega. Järgmise aasta eelarves on haridus oma 23,4% kasvuga selgelt prioriteetne ja tema kulude kasv on kiirem kui eelarve keskmiste kulude kasv.

Poliitikute jaoks on oluline koalitsioonileppe jälgimine ja täitmine. Vaatavad ju valijad, eriti järgmiste valimiste aegu, kas ja millises mahus on valitsusliitu kuuluvad erakonnad oma valimislubadusi täitnud. Järgmiseks aastaks planeeritud õpetajate 20% palgakasv on samm selles suunas, et nelja aasta pärast on õpetajate alampalgad keskmise palgaga saamal tasemel ja et tulevikus neid kasvatada keskmise palgaga samas tempos.

Vaadates meie maakoolide ja väikelinnade õpetajate vanuselist struktuuri ja kvalifitseeritud õpetajate puudust selgub, et võrdsete võimaluste printsiip hariduses ei ole kõikjal teostuv. Seepärast käivitub erakorralise meetmena järgmisest aastast 200 000-kroonise lähtetoetuse maksmine esmakordselt tööle asuvale õpetajatele. Samas on see lisa motivaatoriks noortele valimaks õpetajaks õppimist.

Lähtetoetus ei ole palgalisa, vaid toetus noorele õpetajale oma elu ja töö alustamiseks maapiirkonnas või väikelinnas. Stardiraha makstakse välja osadena kolme aasta jooksul vastavalt 100 000, 50 000 ja 50 000 krooni. Toetus on mõeldud värskelt ülikoolipingist tulnud õpetajatele, et nad ei kõhkleks valida tööd õpitud erialal. Näiteks stardiraha sisaldab ka kutsekindluse komponenti, ehk alles pärast viieaastast töötamist koolis kustub raha tagastamise kohustus. Paljugi sõltub nüüd kohalike omavalitsuste suhtumisest ja koostööst. Kui kohalik kool ei ole jätkusuutlik, siis ei muuda ka lähtetoetus töökohta sellises koolis noore jaoks atraktiivseks. Järgmise aasta eelarvepiirid ei võimalda maksta lähtetoetust Tartu ja Tallinna koolidesse tööle asuvatele õpetajatele. Samas seaduseelnõuga tahetakse tasakaalustada regionaalseid erinevusi.

Lähtetoetuste seaduseelnõu on mõnevõrra jesuiitlik, kuid osa väikelinnu ja maapiirkondi vajab täna ja kohe noori, kaasaegselt koolitatud õpetajaid. Järgmisel aastal on võimalik maksta lähtetoetust 120 esmakordselt kooli tööle asuvale õpetajale. Samas vajavad meie koolid lähiaastatel ca 500 uut õpetajat igal aastal. Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil on tulevikus kavas laiendada toetusi ka nendele inimestele, kes on koolitöölt lahkunud ja tahaksid nüüd kooli tagasi pöörduda.

Kui suudame motiveerida pedagooge õpetama, paraneb kindlasti ka suhtumine õppimisse selliselt, et saaksime vastata ühiskonna ootustele, et tekiks mõistmine ja sallivus.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt