Tore, et oleme üle pika aja arutlemas Eesti riigi kaitsmise ja julgeoleku teemadel. Aga ma ei ole näinud, et debatt oleks kuidagigi jõudnud ühe olulisima arusaamiseni – rahvuslik julgeolek ei ole vaid metsas paugutamine. Reformierakonda on juba jõutud kritiseerida, et miks me räägime oma julgeolekuprogrammis ka näiteks majandusest või energeetikast.
Aga räägime lihtsal põhjusel – ma ei usu, et Eesti riigis tunneks ennast julgelt ja turvaliselt inimene, kellel on näiteks majanduslikult raske ehk Eesti ja eestlaste julgeolek tähendab oluliselt laiemat arusaamist riigikaitsest kui me seda senini oleme harjunud mõistma. See pole vaid 2% SKT-st riigikaitsesse. See on ka energiajulgeolek, psühholoogiline kaitse, küberjulgeolek ja palju muud, see ongi senisest laiem käsitlus riigi kaitsmisest. Just see on see, millest Reformierakond oma rahvuslikus julgeolekustrateegias räägib.
Me räägime sellest, et Eesti suuruses riigis peaks iga inimene ja organisatsioon teadma oma rolli ning ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel, ehk peame saavutama senisest aktiivsema kodanike kaasamise rahvusliku julgeoleku tagamisse. Ma soovitan kõigil, sealhulgas meie poliitilistel oponentidel, kes seni kommentaare jaganud vaid peakirjade pinnalt, meie strateegiapaber läbi lugeda. Kuna meil on jätkuvalt käimas arutelud ka valdkonna ekspertidega, oleme valmis asjalikke ettepanekuid strateegiasse veel ka lisama. Praeguseks on ju peatähelepanu saanud vaid ajateenistuse, riigikaitseõpetuse ja lühiajaliste täiendavate kursuste temaatika. Aga nagu ütlesin, riigi kaitse ja julgeolek on oluliselt laiem kui need kolm teemat.
Tulles korraks veel tagasi enim tähelepanu pälvinud teemade juurde, siis oleme tõepoolest arutanud sellise süsteemi sisseviimist, kus ajateenistuse ettevalmistus algaks riigikaitseõpetusega koolipingis, millele hiljem lisanduks teenistus väeosas. Loomulikult oleks sellise mudeli toimimiseks vajalik koolis ja väeosas õpetatava ühildamine. Kattuva osa võrra võiks seeläbi kaaluda teenistuse mõningast lühendamist väeosas. Teame ju, et meil on üle kahe korra rohkem neid noori, kes kaitseväkke tulla saaksid, aga täna koolitame sõjaliselt vaid veidi rohkem kui 3000 noort igal aastal. Ajateenistusele lisaks pakkusime välja idee 2-nädalastest riigikaitselistest koolitustest neile inimestele, kes ei ole käinud ajateenistuses ega ole kaitseliidu liikmed.
Aga veelkord – riigikaitse ja rahvuslik julgeolek pole vaid kaitsekulud. See on ka sisejulgeolek ja näiteks ka valmisolek sellisteks kriisideks, mis olid Ukrainas toimuva esimestel nädalatel. Siis oli tegemist tänavarahutuste, „spontaansete“ rahvakogunemiste ja muu sellisega, millega püüti destabiliseerida riiki. Me kõik mõistame, et selliste juhtumite lahendamine ei saa olla esmaselt„laiguliste“ ülesanne, vaid see on eelkõige politsei vastutusala. Seetõttu oleme pakkunud oma julgeolekustrateegias välja kiirreageerimisvõimekuse kahekordistamise. Uued üksused suurendaksid selgelt võimekust tegeleda mässajatega ja tagada põhiseaduslik kord Eesti territooriumil.
Samamoodi nagu kiirreageerijate arvu suurendamine või riigikaitseõpetus on meie strateegia ideede kogumisettepanekuid näiteks energiajulgeoleku tagamiseks ja inimeste üldise turvatunde suurendamiseks. Räägime ka psühholoogilise kaitse olulisusest, rahvustunde kasvatamisest, tugevast taristust ja veel paljust muust, mis tervikuna peaks andma inimestele suurema kindlustunde, et Eesti on hea ja turvaline paik elamiseks, arusaamise, et piltlikult öeldes – kedagi ei jäeta maha!
Reformierakond on valmis igaks Eesti riigi julgeolekut puudutavaks debatiks kõikjal ja kõigiga. Me oleme ju ühel meelel, et Eesti on meie armas väike kodumaa, mida me kõikarmastame. Seetõttu mõistame ju kõik ka seda, et neil teemadel peavad ka erakonnad oma liivakastidest välja astuma ning leidma ühise keele, kuna vaieldamatult on rahvuslik julgeoleku tagamine meie kõigi ühist pingutust väärt.